Seks ja vägivald

Elu teab!

2008-02-02T20:33:00.000+01:00

Jumal on olemas!
Või vähemalt tekib mingisugune ettekujutus huumorisoonega kõrgemast jõust, kui oled varajastel hommikutundidel linnast koju jõudnud, äsja magama jäänud ning läbi raske une kuuled helisemas uksekella ja ust avades ulatab üks pehme kortsus käsi abivalmilt ajakirja "Ärgake!".
Ja mis veel - mul on tunne, et ühest neist vanadaamidest, kes mulle ukse taha olid tulnud jumalasta rääkima, oli paar tundi varem mulle Levikas istudes räägitud.

Jumal ilmutab end ka läbi muusika!

2007-11-07T17:59:00.000+01:00

Suur rõõm oli näha vanameister Lynchi oma silmaga, olgugi, et täna Kosmoses toimunud Lynchi avaliku loengu läbivateks teemadeks olid rohkem maailma rahu, beautiful beautiful see ja teine ning great ocean of collective unity vms ehk kokkuvõtvalt transtsendentaalne meditatsioon.
Minus tekitavad skeptilisust sellised asjad, mille eesmärgiks on ülemaailmne üksmeel ja tutvustajateks sugestiivse kõnemaneeriga ameeriklased, kes kasutavad aiva ja üha samu positiivseid omadussõnu ning on ilmselt omavahel koordineerinud ka žestikuleerimise.
Eriti kontrastselt mõjus küllaltki pealetükkiv eesti soost kidur ja vanaldane meesterahvas, kes peaks mingit transtsendentaalse meditatsiooni ülikooli eest vedama hakkama.
Einoh, mis ma virisen - ei jäänd ukse taha, sain teisel tunnil saalis isegi istuda ning suutsin David Lynchi autogrammi endale muretseda! Käsi värises peale seda isegi natuke aega:)

2007-10-17T19:21:00.000+02:00

Hoolimata sellest, et ma pole jumal teab mis ajast tantsimas käinud, kipuvad mulle viimasel ajal just sellised tantsulood kõrva jääma. Tahaks nüüd seda diskopalli endale, mis Estal Tartus oli. Hea meelega kustutaks siin tuled, paneks selle värviliste tulukestage kera pöörlema ning hõõritaksin selle loo taktis puusi.

Out Hud - How Long
Ja ma vist kannatan düsleksia või mõne muu taolise haiguse käes. Jube raske on viimasel ajal end väljendada ja ükski vajalik sõna ei tule meelde. Ei jäta kliendile koosolekutel just eriti adekvaatse spetsialisti muljet. Andke abi?!

2007-10-12T23:02:00.000+02:00

uued subkultuurid

2007-10-12T19:14:00.000+02:00

Mul pole kodus telekat. Internet on ja tänu sellele elan täitsa oma maailmas - vaatan ja kuulan ainult seda, mida ise tahan ja kõik muu, mis jääb mu tähelepanuta lihtsalt ei eksisteeri.
Kuna mul pole peale televiisori nüüd viimasel ajal ka sooja tuba, vett ega süüa, siis kolisin korraks vanemate juurde ning tutvun telemaailma vahendusel teiste subkultuuride ja muude värkidega.
Tegelt tahtsin öelda seda, et kavatsen need tantsusammud selgeks saada ja tantsusaalidesse laiama minna. Ja sellised tennised muretsen ka raudselt endale.

Ilus oled isamaaa

2007-07-12T21:26:00.000+02:00

Puhkus hakkas. Juba viimasel tööpäeval lubasin endale lõõgastumist ja käisin kolleeg Katiga massaažis. Väga mõnus oli. Terve ülejäänud päeva hõljusin nagu vati sees. Ma sain mingi eriti jutuka ja toreda mažööritädi juurde, kellega pikalt elu ja töö teemadel vestlesin. Samas tekkis kohati momente, mil mõtlesin, et kas peab tema kergelt perverssete kalduvustega olema, et sellist tööd teeb või olen mina imelik, et lasen ennast võõral inimesel mudida. Eriti tikkusid need mõtted selliste kommentaaride peale, et küll teil on prink keha jne. Meelitav.
Sel reedel viisin oma paberid magistrantuuri ka sisse. Jätkan ikka vist sama liini pidi. Parem kui mitte midagi. Vähemalt on mul paar head sõpra, kes samal erialal TTÜ-s aasta võrra ees ja saavad oma tarkusi ning materjale minuga jagada. Väga raskeks ei peaks siis vist minema:)
Esmaspäeval kihutasin kohe puhkusereisile. Käisin Lõuna-Eestit avastamas koos väikese seltskonnaga. No on ikka kaunis kodumaa. Sellised vaated, mis panevad südamest õhkama jne. Olgugi, et me pidevalt kõigist vaatamisväärsustest mööda sõitsime ja ära eksisime mitmel korral, oli sõit asja eest. Järgmine kord võibolla planeerime veits rohkem ette ka ja näeme mõne vesioina või mõisahoone ka ära. Mõni Marsa fotokaga tehtud pilt ka siia illustratsiooniks.

See on Palmse mõis - üks väheseid vaatamisväärsusi, millest me mööda ei sõitnud, aga mõisahoovi kahjuks jalutama ka ei läinud, sest piletiraha nõuti selle eest. Niisiis tegime lihtsalt hoovi ees pilti ja kasutasime üht välikäimlat ja jätkasime reisi.

See on RMK maja, kus me esimesel õhtul olime. Hullult ilusas kohas ja üldse väga mõnna.

Saunast sai otse järve hüpata. Ma hüppasin ka.

See on Valma Vanausana kämpingus tehtud pilt. See oli Võrtsjärve kaldal. Ka väga nummi koht. Kuuekesi olime selles onnis. Mul oli hommikul külm ja maskeerusin lilleliseks rulliks.

Käisime muidu Piusa koobastes ja Munamäel ka, aga ega väga palju pilte näidata ei ole momendil.

Ma käisin ka ära!

2007-06-18T12:20:00.001+02:00

Kusjuures, mul hakkas aktusel jube kahju, et pean ITK-st lahkuma. Just olin hakanud oma kursavendade ja koolikaaslastega tihedamalt läbi käima ja uusi toredaid inimesi avastama. Väljaspool kooli kahjuks nendega eriti kokku ei puutu ja üldse...:( Ei mäleta, et peale keskkooli nii nukker oleksin olnud. Äkki see on see vanadusega kaasnev emotsionaalsus? Aktusel sain muide teada, et mu diplomitöö kuulub nelja selle aasta parima hulka ja sellega seoses kandideerin mingile stipendiumile. Tuus ju!
Ma olen hullult unine täna ja töö tegemisest ei taha nagu eriti midagi välja tulla. Ma lollakas passisin eile ju terve päeva üht eriti põnevat sarja ja läksin liiga hilja öösel magama. Muidugi kerge päikesepiste hakkab ka end tunda andma peavalu ja uimasuse näol ning telgis magamise jääknähtudest ma parem ei räägikski...virin-virin, jajah ma tean. Cry me a river!
Muidu oli Rabarock mõnusam kui eelmine aasta, eriti esinejate koha pealt. Ja üldse on see mu lemmik suvefestar, sest erinevalt teistes vabaõhu-massiüritustest on seal ka üksi passides väga mõnus ja hea olla. Kõik inimesed on nii ohutult sõbralikud, keegi ei kipu kedagi vägivaldselt ahistama ja alati on midagi põnevat seal vaadata. Eriti meeldis mulle The Datsuns'i esinemine, ilmselt eelkõige selle pärast, et olin end tolle bändiga eelnevalt hästi kurssi viinud ja esitusele tulnud loomingust teadsin enamvähem kõiki lugusid. Nick Oliveri oli ka mu lemmar, eks olgem ausad, tegelt tema pärast saigi sinna kohale mindud ju. Ta hääl on lives veel mõnusam ja käredam, kui plaadilt kuulates. Kahju ainult, et kuiva ilmaga olukord lava ees nii tolmuseks läks. Oleksin tahtnud päris lava juurde trügida. Electric Six oli ka täitsa kihvt iseenesest, kuigi laulja ei kõlanud nii hästi kui oleks võinud. Ja Mr. Lawrence'it oleks ka tahtnud siiski lõpuni kuulata, aga raibe, kui külm! hakkas. Muid asju sai nii poole kõrva/silmaga passitud. Eriti halva mulje jättis endast Rabarocki kontekstis too keerulise nimega norra bänd, mille liikmed olid mingid keskealised emomehed, kuid muusika iseenesest oleks sobinud samal ajal Haapsalus toimuvale tränameeste peole.. või mis iganes üritus see ka polnud.

Verest

2007-06-13T08:59:00.000+02:00

Ma olen sammuke lähemal vere loovutamisele. Käisin eile paari kolleegi ja väikevennaga verekeskuses kaasas. Neljast inimesest sai lõpuks ainult 1 verd anda, sest üks meist kannatas stressi all, teine oli juba alles hiljuti loovutanud verd ja mina niisama värisesin ning ei olnud nõus hea inimene olema. Aga nähes, kuidas vennaraas õnnelikult ja elusana veritsemise ruumist tagasi tuli, mõtlesin, et kurat, ilmselt polegi asi nii hull, kui ette kujutan. Lasin (või noh, kolleegid lihtsalt surusid mind julmalt sinna kabinetti) arstitädil end esialgu niisama katsuda, et veregruppi ja hemoglobiini taset teada saada. Aga kuna ta mu näpust verd välja pigistades nii ilusti rääkis, kuidas see vere andmine ei ole midagi hullu ja too näputorge on kõige valusam, siis otsustasin, et järgmine kord lasen neil oma veene ka mudida...võibolla. Ilmselt selleks ajaks, kui nad mu veenidesse mingit värki torkavad pean ma küll silmad kinni panema.

Kõrgelt haritud preilna

2007-06-12T10:55:00.000+02:00

Muide, reedel kell 12 võite mulle Estonia teatrisaali lilli tuua kooli lõpetamise puhul. Võin nüüd täiesti muretut elu elada. Diplomitöö kaitsmine läks ka kuidagi eriti valutult - komisjon ei küsinud põhimõtteliselt midagi ja retsensent ka ainult kommenteeris, mida ma võiksin veel oma tööga seoses uurida. Hindeks sain muidugi SSssuuuuuuurepärase ja kurjad keeled räägivad, et hinnete välja kuulutamisel nimetati mu töö päeva parimaks. HA!
Nii hullult hea ja muretu on olla, et hakkan vaikselt kahtlema, kas üldse midagi sügisest edasi õppima lähen. Omal käel annab ju ka igast põnevaid asju korraldada.
Tähistasin natukene oma vananemisprotsessi ka sõpradega ja nüüd valmistun hoolsalt aktuseks - käin igal võimalikul momendil jõusaalis või jooksmas. Viimased kaks päeva olen mõlemat teinud päeva jooksul ja ilmselt ülepingutuse tõttu ei ole eriti und saanud.
Meeldetuletus endale - kui pole pool aastat rinnalihastele ühtegi harjutust teinud ja siis üks päev julmalt nende kallal jõusaalis rassida ja hiljem jooksma minna, siis tuleb kannatada kõvade valude käes:P See kehtib ilmselt üldiselt vaid naiste kohta.
Pühapäeval käisime vennaga surnuaias vanavanemate hauakivi paika lükkamas. Kuna peale vanaema surma oli vaja sinna uus nimi sisse taguda, siis tõsteti see kamakas toksimiseks veits kõrvale ja nüüd oli see vaja õigesse kohta panna. Me muidugi ei oodanud, et tegemist on nii raske kiviga ja 10 minuti jooksul suutsime seda vaid 10 cm paigast nihutada (vaja oli 1,5m liigutada seda). Kindlasti väga kentsakas vaatepilt, kuidas kaks suvistes riietes noort inimest mingil haual kõva naeru ja sajatuste saatel suure kiviga maadlevad. Õnneks möödus meist üks väga lahke paar ja küsis ega meil abi ei ole vaja:) Me muidugi ei suutnud keelduda pakkumisest ja kivi sai abilistega poole minutiga õigesse kohta nihutatud. Päris kena, et ka sellises absurdses olukorras inimesed abivalmid on.
Vot selline tore vahepala surnuaiast.
Aga tagasi elavate juurde. Reedel peale aktust rändan ma kohe Rabarockile oma kõrget haridust tähistama. Ja siis veel umbes pool kuud ja olen mõneks ajaks tööst vabaaaaaa... terve juulikuu võin süüdimatult ringi möllata ja igasugused mured unustada ning elu nautida...ooo, mu Puhkus, ootan sind hingestatult.

nüristumine

2007-05-23T21:15:00.001+02:00

Ma olen juhmistunud.
Viimasel ajal ei suuda üle 5 sekundi tähtsat infot meeles hoida, viibin koosolekutel, kuhu mind pole kutsutud, tervitan päeva jooksul ühte ja sama inimest mitu korda ja kliendiga kohtumistel kaotan strateegiliselt tähtsateö momentidel tähelepanuvõime täielikult.
Muide, avastasin täiesti juhuslikult, et mind on äripäeva sisustuslisas tsiteeritud, seoses arukate toodete projektiga.

Jätkub

2007-05-20T22:27:00.001+02:00

Tundub, et ma lõpetan varsti kooli. Loodetavasti. Kindlasti. Arvatavasti.
Nagu ei taha eriti uskuda.
Mis ma siis teen? Lähen magistrantuuri ja siis doktorandiks ja lõpuks kondan fliisjakiga mööda ttü koridore ning jätan möödujaile nuputamiseks, kas tegemist on naise või mehega või mingi kesksoost laboris elava olendiga?
Või hakkan karjääri tegema? Ja mis selle mõte on?
Tulevikuplaan on enamvähem selline:
1. Collect Underpants
2. ???
3. Profit!
ainult, et kohal 3 on "Totaalne rahulolu" ja nr 1 on "Enda harimine", või siis ka "???".
Mis ma veel teha võiks? Vältida valikute tegemist ja forrestgumpilikult mööda ilma lihtsalt jooksma hakata kuni mingi mõte pähe tuleb? Tegelikult olen siiani sellega päris head algust teinud - iga päevaga distantsid aina pikenevad. Täna jooksin jutti umbes 10 kilomeetrit mööda Harku metsa.
Samas on see nii labane ja rumal kui High Fidelity stiilis mingite edetabelite koostamine. Seega jätan vahele ja jätkan treeninguid lihtsalt selle mõttega, et lõpetamisel kleidis talutav välja näha.

mis see kõik on?

2007-04-02T15:07:00.000+02:00

Tahaks öelda, et kõik on hästi, aga ei ole.

2007-03-08T10:30:00.000+01:00

Head Clara Zetkini päeva! Tõesti kaunis päev on! Hommikust saati on meesterahvad mind õnnitlemas käind ja lilli toonud. Uskumatu! Ma pole küll mingi graatsiline preili, kellele järgi mehed hullud oleks ning tähtpäeval kingitutega üle külvavaksid ja mul pole üldse sellest kahju, aga tõesti on tore, kui vähemalt kolleegidki mulle naistepäeval mõne tulbi pihku pistavad. Poleks oodanud, et see mulle nii meeldida võib.

Muidugi piisab sellestki kui lihtsalt õnnitletakse, aga tundub, et ma olen nii läbimaterialiseerunud daam, et asjad teevad meele ikkagi paremaks ja jätavad tunde, et minu pärast on vaeva nähtud. Olgu siis nendeks lilletoojateks kasvõi kolleegid, kellega ma tavaliselt päevas keelebarjääri tõttu üle kahe sõna ei räägi või kelle olemasolust, mul tänaseni aimugi ei olnud.

(Muide, see krimpsus näoga tädi ongi Clara Zetkin, kes pani aluse rahvusvahelisele naistepäevale)

R2 täna hommikul

2007-03-02T08:22:00.000+01:00

Viimasel ajal on igal pool nii palju valimisreklaame, et ei viitsi neile enam tähelepanugi pöörata ja siis kui tuleb selline pilt kuskil ette, siis esimese hooga ei panegi tähele, et sellel midagi valesti oleks. Igatahes nägi täna hommikul selline välja Raadio 2 kodulehekülg. Vaesekesed jäid mingile häkkerile jalgu.

Ettevaatust! Uksed sulguvad!

2007-03-01T19:41:00.000+01:00

Täna sain aru kui kogenematu, arg ja muidu toores ma olen. Ja täiesti kohutav kuidas mu ebakindlus mind närvi ja vihale ajab. Mitu päeva vaagisin mulle tehtud ametialast ettepanekut - pea oli nii murest murtud, et jäin korra kodust lahkudes ilma võtmeteta korteri ukse taha, sõitsin paar korda bussiga õigest peatusest mööda ning pillasin mitu kõrvarõngast jäädavalt kraanikausi kohal peeglisse kõõritades torustiku tumedatesse sügavikesse. Hajameelsuse taustal käis aga vilgas mõttetöö ja planeerimine, mille tulemuseks pidi olema kõva demonstratsioon mu uskumatust enesekindlusest, arukusest ja analüüsivõimest. Aga kui tuli kätte aeg plaanid ellu viia ja end tõestada, siis viisid paar segavat faktorit mind nii rivist välja, et tulemus oli soovitule vastupidine. Selle asemel, et laiendada ja parandada oma tulevikuväljavaateid, ma hoopis vähendasin neid... või vähemalt mulle tundub nii. Igatahes olen sügavalt pettunud nii oma närvikavas kui ka võimes endale kindlaks jääda. Mingi valehäbi või tagasihoidlikkus ei lase mul öelda välja seda, mida tahaksin. Kui inimesed, kellega läbirääkimine toimub (ja just selline läbirääkimine, millest sõltub minu tulevik) ei ole kõik mulle hästi tuttavad, siis lähen krampi, susserdan midagi kokku ja tulemus paneb mind vestlusele tagasi mõeldes punastama veel aastaidgi hiljem. Sügavalt, sügavalt pettunud olen. Samas võibolla oleksin lõpuks ikka sama otsuse teinud. Ma olen ju veel siiski nii noor ja mingiks eksperdiks hakkamine ja pikemaajaliste plaanide tegemine tekitab minus kabuhirmu. Tahaks jätta ikka kõik teed avatuks, aga tundub, et mida aeg edasi seda vähem on see võimalik. Mingeid valikuid peab tegema ja kõigega ei saa kahjuks tegeleda. Persse küll, ma ütlen!

Being sane is a full time job!

2007-02-26T10:15:00.000+01:00

Mind valdab kerge tööalane masendus ja seetõttu ka segadus tulevikuplaanidega seoses. Iga päevaga hakkan üha enam mõtlema, et see pole päris see, mida elu lõpuni teha tahaksin. Olgu, tegelikult ma teadsin juba ITK-sse minnes, et ei kavatse terve igaviku arvutite ees passida, aga nüüd lihtsalt olen hakanud kahtlema oma plaanides minna magistrantuuri samal erialal edasi. Paar kuud tagasi olin raudselt kindel, et minust saab magistrikraadiga it spets, aga nüüd juba uurin kõiki teisi võimalusi. Tegelikult ühes olen ma siiani kindel - õppimisest ei taha ma nii pea loobuda. Võib olla teeks mõnel humanitaarerialal endale veel ühe põhja alla? Hakkaks hoopis mingiks kunstnikuks (mitte, et mul eriti potensiaali oleks, aga mõte sellest, et ei pea mingit süsteemianalüüsi tegema on hirmus motiveeriv)? Ei tea kui arukas see minust oleks? Samas leian, et arukaid otsuseid olen juba piisavalt teinud. Mõte on isegi kaeda, mis moodi õpitakse välismaal, aga ma raisk olen nii mugava elamise jõundud juba endale organiseerida, et sellest loobumine on äärmiselt raske ja riskantne. Kuid kui ma ei võta neid riske praegu, siis millal? Riskima peab ju ka!
Tegelikult peaksin ma rohkem keskenduma praegustele probleemidele. Olen vist end ülekoormanud ja lõputöö kirjutamine on langenud prioriteetide nimekirjas liiga madalale. Liiga vähe jääb teatriproovide ja töö kõrvalt aega uurimustöö sooritamiseks ja analüüsi kirjutamiseks. Ja peale laval röökimise olen end liiga tihti leidnud vabadel õhtutel/hommikutel/päevadel/igal ajal jõusaalist rassimas. Kuidagi eriti rahuldustpakkuv on end hingetuks higistada peale vastikut tööpäeva ja balansseerida kõik mujal tehtud möödalaskmised ning rahutuks tegevad vead raskuste tõstmisega. Lihtsalt purju joomisest enam eriti kasu ei ole.
Tahaks kevadet või puhkust või midagi head. Rämedalt!

Asjadest

2007-02-12T10:39:00.000+01:00

Eile õhtul sain teada, et ma saaksin töö juurde ka ainult ühte transporti kasutades. 9 kuud, mis ma siin olen töötanud olen koguaeg ümberistumisega siia tulnud ja veits närrvi ajas uudis, et oleksin võind kogu see aeg nr 16 bussiga koduukse eest tööle sõita. No pole viga. Täna siis tulin selle bussiga. Kuna mul polnud aimugi, kus see lõpp-peatus asub, kus maha pean minema, siis sõitsin kogemata ühe peatuse tagasi. Veidike segadusse ajas see ka, et ega ma täpselt ei teadnud, kus kohas ma olen ja seetõttu sain natuke eramajade vahel seigelda. Lõpuks leidsin tuttava rongipeatuse üles ja koperdasin suurte rongide vahelt suurte rekkade vahele ja peale tükki maad jalutamist ning ohtlikke manöövreid suurte sõidukite vahel jõudsin lõpuks tööle. Tundub, et see ümberistumisega variant on siiski tervisesõbralikum.
Tegelen vaikselt juba oma lõputööga. Tänase seisuga olen juba pool lehekülge sissejuhatust kirjutanud. Järgmiseks pühapäevaks plaanin umbes 3 kuni 4 lehekülge analüüsi valmis kirjutada. Ei tea, kas saan hakkama. Nüüd hakkasid ju teatriproovid ka pihta ja jube kiireks läheb. Herr lavastaja andis jälle mulle hunniku osatäitmisi, aga kardan, et pean ta jutule minema ja ütlema, et ei jõua proovis nii tihti käia kui vaja ning seega loobun nii mõnestki karakterist. Kahju veits. See aasta tundub, et Teatripäev tuleb eriti põnev, sest esineme päris teatrilaval Draamateatris.
Võtsin üks päev kasutusele mingi mindmappingu programmi, et oma diplomitööd paremini organiseerida. Kunagi koolis sai vist kirjanduse tunnis mõttekaardistamist proovitud, aga siis see tundus kuidagi väga mõttetu ja tülikas. Nüüd tundub küll väga abiks värk olevat. Eile õhtul hakkasin juba mõtlema, kuidas oleks võimalik oma elu niimoodi täiesti ära kaardistada. Kunagi oli mingi eestikeelne blog ka, kus pidevalt mindmapiti midagi, aint, et ma ei leia seda praegu üles.
Ma jõudsin eelmine nädal jõusaalis ka käia mitu korda. Esimene kord peale kolme kuud oli ikka päris õudne. Jätkasin ju sama koormusega ja järgmised kaks - kolm päeva oli mu liikumine eriti valus ja piiratud. Nüüd on juba parem - tõstan koormuseid ja värki isegi. Peale tööpäeva vehin seal eriliselt suure vihaga kange tõsta ja väga hästi maandab stressi mõneks tunniks. Tahaks isegi rohkem käia trennis ja end väga heasse vormi saada, et siis paari aasta pärast arvuti taga passimisele lõpparve teha (mul on viimasel ajal siginenud kuri kahtlus, et mõne aja pärast hakkan arvuteid vihkama) ja kasvõi ehitajaks hakata (või mingit muud füüsilist tööd teha - põldu künda vms).
Ootan juba neljapäeva, siis läeme Lauraga Soome karjuvaid mehi vaatama Estoniasse. Ma pole väga kaua aega nii uhkes kohas käinud. Kahju, et mul eriti midagi ilusat selga panna ei ole. Üritan juba mitu kuud endale kleiti leida, aga ei midagi. Igal pool on mingi ikaldus. Järgmine kuu peale palgapäeva lähen uurin, kas mõni hea inimene on nõus mulle õmblejaks hakkama. Peale Huutajaid tulevad veel ka Soomest mehed Naapurivisale, nii et palju põhjanaabreid saab see kuu nautida. Mulle soomlased muidu meeldivad.

Elu on ikka seiklus küll!

2007-01-14T18:55:00.000+01:00

Käisin täna sõpradega lõpuks mägironimas. Esiteks tuli mulle üllatuseks too Lasnamäe spordihoone, kus ronimine toimus. Täitsa kummalisena mõjus ta oma üllatava kujuga nende kandiliste kõrghoonete vahel. Järgmine üllatus oli too ronimissein, mis osutus väga järsuks ja ei olnud mitte üle 90 kraadise nurga all maa suhtes, nagu ma seda ette kujutasin, et oleks mõnusam ronida, vaid väiksema kui 90 kraadise nurga all. Hirm tuli peale seda passides. Esimese katsega suutsin ma maast ainult paari meetri kõrgusele ronida, aga kui poisid kõik ükshaaval peaaegu lae all ära käisid ja too instruktorinoormees kõik nii enesestmõistetavalt lihtsaks oli rääkinud, siis teise katsega käisin ma peaaegu tipus ära. Kahjuks hakkasid käed liiga kõvasti higistama, jalad värisema ja ma ei suutnud kuskilt enam kinni haarata, nii et käkisin end alla lasta hoolimata juhendaja ergutavatest hüütest, mis keelasid mul ponnistusi pooleli jätta. Kati oli ainuke, kes lõpuks selle viimase nuki ära puutus ja Marsa jäi kunstküüntetõttu selleks memmekaks, kes eriti kaugele ei jõudnud. Peale 2 tundi turnimist olid kõik mõõdukalt vaimustatud sellest spordialast ja päris väsinud ka. Passisime veits kuidas mitu aastat ronimisega tegelenud kodanikud sellest seinast ludinal üles ronisid ja otsustasime, et see ala pole mõeldud just meile. Lõpetuseks vaatas instruktor meie kergelt punetavate palede, värisevate jalgade ja ehmunud nägude peale ning arvas, et me vist uuesti proovima ei tule. No mine võta kinni, päris põnev oli siiski. Aga noh, sellist asja nagu Dan Osman me siiski tegema ei hakka.

Kõik on enamvähem Hea!

2007-01-10T13:53:00.000+01:00

Mulle meeldib kui poisid külas käivad. Neil on viimasel ajal tekkinud komme siis mulle asju tuua. Paar päeva tagasi tassiti pokrilaud mu korterisse ja eile võtsid nad Matsi katsumiseks/vaatamiseks kaasa. Ise olid nad veits pabinas, sest teada värk, et Mats on väga elava loomuga poiss ja tema seltskonnas juhtub alati midagi (näiteks läheb katki mõni asi), aga mul oli päris hea meel. Pole ammu saanud tema ülemeelikut seltskonda nautida. Seda enam, et ta väljamaale minema sõidab ja lausa pikemaks ajaks nagu ma aru sain.
Nüüd muudkui haigutan ja nühin oma paistes silmi. Uneaeg on sel nädalal kuidagi väga napiks jäänud tänu pidevatele külalistele. Huvitav kui hästi naabrid meie lärmi kuulevad? Siiani pole küll keegi kaebama tulnud, aga nüüd ei julge ma ühele naaberkorteri elanikule, kes koridori peal suitsetamas käib, märkust teha (koridorides ei tohi ju lausa seaduse järgi suitsetada), sest äkki siis leitakse järsku, et toimetused minu kodus on ikka liiga valjud ning minnakse trotsist kellelegi kaebama. No las ta raibe suitsetab siis seal.
Muide, jaanuar tõotab tulla muusikaürituste poolest päris pädev. Homme näiteks lähme Estaga Ulrichit kuulama, 20ndal tuleb Cosmo Jones Juuksurisse ning viimaste meeliülendavate uudiste kohaselt on 29ndal võimalik näha ja kuulata Ratatat'i. Mina olen igatahes rahul ja nii on hea!

2007-01-06T11:07:00.000+01:00

Plaanin täna üle pikema aja ühte niisama passimise päeva. Ei kujuta ette, mis sellest välja tuleb, sest köögis valitseb suurem laga ja põrandatel on veel eelmisestki nädalavahetusest veini ja muu alkoholi kleepuvaid plekke. Karta on, et ei pea pingele vastu ja hakkan hüsteeriliselt seda õudust siin koristama. Kahju, et Esta Tartus on - oleks vaja kedagi, kes nõusid viitsiks pesta.
Tegelikult pidin ma täna mägironimist harjutama minema koos Reigo ja teiste tegelastega, aga õnneks toimuvad seal spordihallis mingid võistlused, mistõttu meie reserveering tühistati. Jõudsin juba ette kujutada, kuidas oleks seal pohmakaga kõlkuda ning kuskilt alla kukkuda.
Tegelikult ma tahtsin veel pikalt kirjutada, aga paistab, et Esta on internetis ja võin tema peal oma jutustamisvajaduse ära kasutada, sorry.

vana-aasta õhtu idüll

2006-12-31T20:10:00.000+01:00

Minuni jõudis info, et too spordiala, mida mu vend harrastab, pidavat olema üks võikamaid võitluskunste, kus on lubatud peaaegu kõik. Kergelt murettekitav. Kord tuli ta juba koju otsaees mingine kriimustus ja nüüd täna, vana-aasta õhtul sai ta kiirabihaiglas verivorsti süüa peale nina otsekslükkamisoperatsiooni. Reedeses trennis suutis võitluspartner tal kogemata ninaluu katki ja viltu lüüa. Vennaraas olevat alguses ise üritanud nina paika suruda, aga heli, mis kondi liikumisel tekkis olevat liiga vastumeelne olnud. Ökkkk. Ma ei saa aru, kuidas ta nii vapralt vastu pidas ja mingit suurt numbrit sellest ninaluumurrust ei teinud. Operatsioonist ka eriti midagi ei rääkinud. Ütles ainult, et päris hea kaifi sai tuimestusest ja et temaga ühes palatis oli üks tömbiks pekstud ning ägisev mees. Mis moodi see nina paikka panemine käib ja kuidas arst teab, et kont õiges kohas on, seda ta spetsialistide käest küsida ei jõudnud. Päris võigas lugu igatahes. Ma üritan nüüd vennakest veenda sellest spordialast loobuma. Või siis vähemalt mingit kiivrit või näomaski kandma:P

Don't you eat that yellow snow!

2006-12-22T10:19:00.000+01:00

Minu saavutused möödunud nädala jooksul:
korraldasin lõpuks pokkeriõhtu poistele
õppisin pokkerit mängima (võitsin kokkuvõttes 1 krooni ja tulin bluffimisega ka väga hästi toime)
suutsin kursavendadega õhtul enne arvestusliku töö ettenäitamise (aines digitaalne heli- ja pilditöötlus) tähtaega teha valmis video, mille eest saime veel kiita natuke
mõtlesin välja, millised kingitused ma perele ja sõpradele teen ning olen nende ideedega isegi rahul
avastasin eriti laheda ökopoe kaubamajast
käisin robootikaklubi ühe juhendaja sünnal, jõin end tasuta alkoholist purju ja õppisin ära, kuidas veiniklaasi äärt näpuga hõõrudes mingit lahedat heli teha (see pole üldse nii lihtne kui võiks arvata)
suutsin servleti EJB-ga suhtlema panna ja tunnen, et olen võimeline isegi tolle beanide, servletite ja värkide kodutöö ära tegema
tööl olen ka käinud

Vot, nõnda produktiivne olen olnud mina. Praegu küll tunnen end olevat pigem pohmellis kui produktiivne, aga pole viga. Kannatan need 4 tundi veel ära ja siis koju puhkama:)

Mitte nagu päris tüdruk

2006-12-14T12:50:00.000+01:00

Eile siis peeti lõpuks ametlik Robotexi afterparty maha - rektori kõne, suurte tortide ja rikkiste robotitega. Kõigil on oma kooliasjadega nii kiire olnud, et pole saanud roboteid korda teha ja seega näidati kooliperele korralikult töötamas ainult ühte robotit. Putitasin juhendajaga koos veel enne pidu meie tüdrukute tiimi robotit ja uurisime andurit, mille pärast võistlusel kõik korralikult töötamast lakkas ja tegime päris masendava avastuse. Anduri endaga oli kõik korras, lihtsalt anduri pluss ja maa juhtmed olid mikroskeemiplaadilt lahti tulnud. See tähendab, et andur ei saanud korralikult voolu ning pole ime, et ta siis protsessorile valesid andmeid saatis. Ja kogu selle aja me üritasime koodi parandada!!?? Oleks piisanud vaid juhtmete sisselükkamisest ja kõik oleks korras olnud.
IKALDUS!!
Pärast ametliku osa lõppu läksime väikese seltskonnaga ühte imelikult trendika nimega kesklinna baari veini jooma ja piipu tegema. Kurat, kuidas mulle kõik need kutid meeldivad, nii tore on nendega koos istuda ja rääkida näiteks raketimudelismist, aerofotondusest ning saada vahvate komplimentide osaliseks a la "mitte nagu päris tüdruk", "tore vanamutt" jne.
Puudutamata ei jäänud ka tõsisemad teemad meie kooli arengusuunast. Tundub, et vana ja vahva õppeosakonna kollektiiv koos mõningate teiste ITK personali liikmetega hakkab laiali hajuma. Eile oli R'i viimane tööpäev ja kõlakate järgi lahkuvad veel nii mõnedki. Murettekitav on veel see, et 2008. aasta alguseks valmib uus koolimaja, mille asukoht on TTÜ lähistel. Mulle ja nii mõnelegi kaastudengile, kellega antud teemal rääkinud olen, see üldse ei meeldi. Muidugi tore, et üldse uue maja saame jne, aga nii kaob kahjuks pluss, mis näiteks minu puhul oli üheks peamiseks põhjuseks, miks ITK-sse astusin - soodne asukoht kesklinnas (sest kui mul on põhimõtteliselt ükskõik, mida õppima hakkan, siis on see päris hea põhjus, miks just ITK valida).
Teine ja suurem probleem on TTÜ lähedus. Kuidagi kahtlane tundub mulle see värk. Huvitav kaua läheb aega selleks, et Eesti Infotehnoloogia Kolledžist saaks Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž? Teada värk, et sellises kapitalistlikus ühiskonnas kehtib reegel "Suurem sööb väiksema" ja ITK on TTÜ kõrval päris tilluke, kuid magus amps.

2006-12-10T12:44:00.000+01:00

Viimasel ajal on jube raske asju meeles pidada. Eriti seda, mis ma hommikul tegin või mis päev täna üldse on. Tahtsin kirjutada midagi selle kohta, mis ma reedel tegin, aga kurat, ei tule üldse meelde, mis siis toimus. Ma tean, et olin mingi hetk eriti väsinud ja käisin Estaga ühte jaapani/lõuna-korea õudukat vaatamas (loe: vedasin vastumeelse Esta brutaalselt ähvardusi jagades seda vaatama). Väga humoorikas oli mu meelest. Kolmas pöffi film mu jaoks sel aastal. Karta on, et jääb ka viimaseks. Tahtsin tegelikult täna "Hommikusööki Pluutol" vaatama minna, aga tundub, et olen end mingitesse perekondlikesse kohustutesse mässinud ja pean hoopis vanematele külla minema.
Eile oli meil Estaga plaanitud pikk filmipäev kokkamise ja diivanil lösutamisega. Kahjuks/õnneks saime ainult ühe filmi (väga hea filmi!!!) ära vaadata, kui kari mehi mu korterisse trügis (sest külla kutsuda ma kedagi ju kunagi ei viitsi). Ja just täpselt selleks ajaks, mil Esta oma eksperimentaalse piparkoogi taignast pohlamoosiga koogi valmis sai (issand, mis oleks saand, kui oleksime selle kahekesi pidand ära sööma!). Rõõm, kui tuba lõbusat rahvast täis ja inimesed diivanile ära ei mahu. Muidu tekibki juba selline eraku tunne. Õhtu edenedes siiski peksin kõik külalised varakult välja, sest oli vaja Odessa Popile minna My Darling You'd kuulama.
Kurat kui palav seal Kuku klubis oli ja kui väsind ma olin ja kui täis mu kõht oli. Olin täiesti ebasobivas konditsioonis kontserdil olemiseks ja ainult virisesin. Häbi! Ma tean küll, millest see kõik tuleb... arvatavasti peaksin ma oma igapäevast (ja olematut) füüsilist koormust suurendama, et oma vastupidavust suurendada ja endorfiini taset organismis tõsta või suurendada (ega ma täpselt ei tea kuidas see käib, aga ma tean, et füüsilise koormusega hakkab keha seda rohkem tootma...vist?).
Ma ei viitsi praegu isegi pesema minna!

2006-12-03T19:09:00.000+01:00

Kurat võtku seda magusat und!! Ärkasin täna uksekella helina peale alles kell pool 2. See tähedab, et magasin maha kella kümnese võimaluse tasuta Neil Jordaniga kohtuda ning kella 12-se võimaluse kuulata Aku Louhimiehe avalikku loengut. Aga vähemalt olen ma nüüd vist piisavalt puhanud, et minna õhtul kahe ja poole tunnist hiina samurai filmi vaata ning hommikul vara tööle. Reede öösel käisin Reigoga Kumu auditooriumis El Laberinto del Fauno't vaatamas. No oli see vast meistriteos! Nii jõhker ja nii kaunis samal ajal. Mitmel korral pidin silmad kinni panema või pea kõrvale pöörama, sest ei suutnud vaadata neid liiga detailseid kaadreid. Aga samas ei saanud vaatamata ka jätta. Meeliülendav kinokülastus oli.
Krt, Isandat ma täna vaatama ei jõudnud ja Morgenthaleri Printsess jääb ka nägemata. Lihtsalt liiga palju häid filme, mida kõike ei jõua vaatama minna:(
Oi, kurat, peangi sättima hakkama end.
Head 1. adventi!

Robotex my asssssssssssss

2006-11-27T19:39:00.000+01:00

Paar päeva tagasi olin ma meeleheitel ja pettunud, et me robot Robotexil üldse ei tahtnud normaalselt algoritmi järgi töötada, aga nüüd olen sellest juba enamvähem üle saanud. Kuna meie labori valgustus erines nii rohutult TTÜ aula valgustusest (neil on seal isegi mingid spets UV valgused ja mida iganes), siis tuunisin ma koos Katiga neljapäeva öösel kella poole 5ni ttü-s oma roboti koodi ja üritasin infraandureid ning pilditöötlust paika saada. Lõpuks jäi mulje nagu oleks kõik korras ja tulin koju paariks tunniks magama. No muidugi und ei tulnud kuna nägin peas thincani vilkuvaid tulukesi ja seda kuidas robot võistluse ajal platsil lolliks läheb või mingid mehhanismid küljes kukuvad või jälle midagi läbi kärssab nagu 2 päeva varem juhtunud oli. Enda rahustamiseks haarasin külmkapist värisevi käsi mingi hõõgveini jäänuse ja tühjendasin selle endale kurku. Vähemalt sain mõneks ajaks sõba silmale kuni kästi jälle end sinna kuramuse higist haisvasse alavalgustatud aulasse vedada. Ma polnud muide mitu päeva midagi peale šokolaadi korralikult söönudki ja paar tundi enne võistlust mõtlesin, et saan närvivapustuse, hakkan oksele, minestan ära või kõike korraga. Enne pole veel elu sees nii jubedalt närveerinud, sest juba hommikul esimest korda robotit tööle pannes sai selgeks, et kurat, nüüd läheb kõik persse. Ja läkski üldises plaanis. Mudisime küll oma koodi ja seda kurjast vaimust vaevatud infraandurit, aga abi ei olnud midagi. Oleksin ikka pidanud terveks ööks sinna jääma nagu mõned seda tegid!! Täiesti kohutav... pea pool aastat tööd ja tulemus on ikka suur tühi NULL. argh. Ja peale selle, et infraandur segaseks läks oli võistluskorraldus väga kaootiline ning reegleid kiputi kohapeal ümber tegema. Rrraisk. Ja olgugi, et meie klubi poisid said teise ja kolmanda koha tahaksin bitchida, sest esimese koha robotil, mis oli täiesti pime, oli peale pandud taskulamp vaid selleks, et videotöötlusest ja valgustusest sõltuvaid roboteid segadusse ajada (mis ka õnnestus). Njah, selline asi lihtsalt näitab inimeste suhtumist võistlusesse. Samas, olgem ausad, juhendajal on siiski õigus, et kui oleksime saanud oma robotid kuu aega varem tööle poleks kõiki neid probleeme tekkinud. Ning pealegi pole valgustus just kõige kindlam faktor, millest oma robotit sõltuvaks teha.
Lesson learned.
Veits nõme siiski, et meie robotineiu ühtegi palli teisele poole väljakut ei saanud. Siiski on võistlusest kaalukam see teadmistepagas, mille ehitades/progedes omandasin ja need hindamatud ületöötatud tunnid, mis sai veedetud meeldivas seltskonnas, vahel naerukrampides, vahel tantsu keerutades jne. Mulle meeldivad sellised intensiivsed ettevõtmised, millel on suur kulminatsioon, kus kõik raske töö tulemuse saab välja elada/näidata. Järgnevast pingelangusest võib end pilve tõmmata ju lausa. Hiljem langetasimegi pinget ja lahustasime masendust Mariani sünnal, mis kujunes päris meeleolukaks. Mäletan mingeid moosipurke, millest sai veini joodud, kuidas mind keset ööd Kalamaja (?) Rimi parklas ostukärus sõidutati, kuidas ming mingitel segastel põhjustel märjaks kasteti ja kuhugi vaiba sisse keerati. Hommikul olin kodus ja avastasin enda seljast võõra t-särgi. Kotist leidsin oma märja kampsuni ja kirjakese, mille järgi võisin järeldada, et eelmine õhtu oli päris lõbus olnud ja et mu prillid ei ole kadunud:=)
Halleluuja!
Nüüd siis naasen argielu rutiini kuni teatriproovid peale hakkavad:)
Ja tegemata koolitükid tuleb ka käsile võtta...buahh..praegu peaksingi tegelikult ühte tegema..mnjah

TÄHELEPANU! ROBOTEX 2006 juba sel reedel!!!!

2006-11-21T23:24:00.000+01:00

Kallid sõbrad, tuttavad, sugulased ja niisama huvilised.
Käesolevaga olete kohustatud võtma vabaks oma reedese pärastlõuna ja tulema Tallinna Tehnikaülikooli aulasse kella 14ks.
Seal saate näha, millega ma olen möödunud pool aastat tegelenud ja mis on olnud põhjuseks mu blogimispassiivsusele.
Olgugi, et täna, 2 päeva enne võistlust, ütlevad veel meie Roboti elutähtsad osad üles, on oodata põnevat võistlust. Kuulujuttude kohaselt on tartlastel juba paar täitsa toredat robotit olemas ning tänu laboris veedetud unetutele öödele on ka meie robootikaklubil vähemalt 1 adekvaatne üksus vastu panna (kui midagi vahepeal alt ei vea).
Rohkem ROBOTEX 2006 infot saab siit.
Seniks aga jääge kauniks:)

Say "NO" to alcohol!

2006-10-23T10:23:00.000+02:00

Mulle ikka kuidagi üldse ei meeldi, et need nädalavahetused nii kiiresti mööduvad. Alles oli reede ja ma ootasin innukalt tööpäeva lõppu ja nüüd istun jälle siin ja reedeni on miljon aastat aega.
Sucks ass.
Selle üle, et igav oleks muidugi kurta ei saa. Reedel tegin kiirvisiidi Tartusse Shelton Sani albumi esitluskontserdile. Esta võttis mind peale pikka rongisõitu kodus pikkpoisi ja pudeli veiniga vastu:) Eriti armas temast. Ma pole ju kunagi enne elu sees ühtegi kodust pikkpoissi söönud. Ja Esta ei olnud vist varem mitte kunagi pikkpoissi ise teinud ka. Hästi tuli välja igatahes. Poole tunniga tegime vist veinile ka päkad ja jõudsime joviaalses tujus enda arust piisava hilinemisega pidupaika. Jama lugu muidugi, et pidu veel peale ei olnud hakanud ja veel halvem lugu, et esimene esineja mittemidagiütlevaks osutus - andis meile põhjust ja aega veel juua:) Eriti tore oli veel see, et Shelton Sani esinemise ajal said julgemad lava äärel olevast kastist endale tasuta õltsi võtta. Me muidugi kasutasime seda toredat võimalust, sest hetk enne oli härra Elton John Tambet ülbelt Esta pooliku õlletopsi, mis toetas end lava äärele, jalaga põrandale laiali löönud. Ultima Thulet me lõpuni vaadata ei maldanud ja läksime päris vara koju ära ja tõepoolest hea, et me seda tegime, sest hilisemate sündmuste valguses ilmnes, et Estal ei olnud kõige parem enam olla:P
Laupäeval kihutasin Tallinna poole tagasi, et Kata soolaleiva/sünnipäevapeost osa võtta. Ei tea, kas oli tark tegu? Kohale jõudes avastasin, et olen seltskonnas pea ainuke vallaline inimene ja millegipärast tunnen sellistes olukordades end nurka surutuna ning kuulen peas sees vanemate hääli, mis pärivad järelkasvu ja elukaaslaste järele. Enda vabamalt tundmiseks ei saanud muud teha kui lihtsalt juua. Ja nii ma tegingi ning elasin tolle liialt lõbusa, kriitikast pakatava karmi õhtu üle. Ning iga kord kui ma toast lahkusin kuulsin kommentaare stiilis, et küll see Janika on palju jooma hakanud ja kõik paari kaupa kiitsid takka.
Jah, muidugi, palun väga, minge paljunege parem või midagi.
Edaspidi suhtlen ainult vallaliste sõpradega.
Meil jagati just siin tööl veini jälle ja mingid sõjalennukid tiirutavad akna taga koleda mürina saatel.
Külm on ka.

2006-10-14T11:53:00.000+02:00

Laupäev? Sama hästi võiks olla ükskõik, mis päev nädalast, sest tegevuskava oleks ikka üks ja sama - ärkan valutava kurgu ja kinnise ninaga, neelan oma lõbusad erinevates värvitoonides tabletid alla, süvendan raamatut lugedes diivanil oma tagumikukujulist auku, söön mingit kraami, mida vanemad mulle tubli järjekindlusega iga päev ukse vahelt poetanud on, vaatan telekat ja lähen magama.
Mõistetav, et ei tunne end just täisväärtusliku maailmakodanikuna:( Ei julge mõeldagi, millest kõigest ilma olen jäänud selle nädalakese jooksul. Kõige masendavam on muidugi see, et enesetunne on stabiilselt nõrk. Mis kuravaim see mu keha vaevab?? Tahaks juba terve olla ja tööle ja kooli minna.

Iatrophobia - defeated!

2006-10-10T14:57:00.000+02:00

Eile töö juures wc-s istudes ja endale salvrätte ninna toppides jõudsin arusaamisele, et asjad peavad muutuma. Ma ei saa iga 15 minuti tagant pooleks tunniks tualetti ära kaduda, et oma veritsevat nina ravitseda. Ja pealegi oli mu pea nohust nii paks, et ega ma ei oleks suutnud isegi teeselda töö tegemist.
Vanemate survel võtsin ennast kokku ja panin perearsti juurde aja kinni. Kas ma olen juba rääkinud, et mulle ei meeldi arsti juures käia? Koolis käies oli lihtne - ei olnud erilist tõendit puudumise kohta vaja ja seega ei pidanud ka arstile oma nägu näitama, aga nüüd on ju haiguslehte vaja ja tuleb oma ravipäevad ametlikult vormistada. No igatahes, käisin ära ja täna külastasin isegi ninaarsti (!!!) oma probleemiga. Olin end vaimselt juba ette valmistanud, et lükatakse mingi hõõguv toigas ninna ja kõrvetatakse veresooned igaveseks kinni, aga asi läks tunduvalt lihtsamalt. Tädi käskis osta lihtsalt mingeid tablette, mis veresoonte seinu tugevdavad, keelas väga kuumade jookide tarbimise ning ibuprofeeni tüüpi tablettide neelamise. Midagi oli veel, aga ma ei jaksanud kõike meeles pidada.
Igatahes isa oli mu üle eriti uhke, et ma pole ikka päris temasse ja vahel arsti juures ka käin, kui vajadus.
Eile käis Laura mulle seltsiks natuke. Soojendasin talle juusturulli ja passisime telekast mingeid jubedaid asju. Ta luges mulle mingit hispaania kodutööd ka ette, mis ta minu kohta tegi:P Mu ego lõi õitsele kohe. Siis ta läks minema ja mulle jäi vaid hunnik pesemata nõusid seltsiks. Üksi on ikka kuramuse nõme haige olla. Õnneks käib isa ka peale tööd siin ühistu asju ajamas ja tuleb ütleb tere ning kurdab kui raske on olla Härra Ühistu Jumal. Ja eile pani ta maja keskkütte ka tööle. Jei! Ma ei peagi enam tekkidekuhja all magama:)
Vot selline elu on mul siin omapead haigena.
ok, naasen oma raamatu man.

PS! Moon ja Triin, ärge muretsega, ma pole unustanud teid. Saan terveks ja siis katsun end käsile võtta ning mõtlen välja, millal teid külla kutsuda;)

situation update

2006-10-05T10:56:00.000+02:00

Peale mõnda kuud töötamist olen hakanud kooliskäimist kõrgelt hindama. Hea meelega magaksin praegugi mõnes loengus selle asemel, et siin niisama passida. Mul on vist ikka liiga terav ja kiire mõistus, mistõttu kipun ette antud ülesanded liiga kiirelt lõpetama. Ja uued taskid on teiste taga kinni. See pudelikaela efekt imeb.
Kas teadsite, et geneetilise muundamise teel on aretatud kandiliste tomatite sort eesmärgiga transpordikulusid vähendada, kuna kandilisi on parem kastidesse pakkida kui ümaraid? Vot sellist asja rääkis meile aine "Kasutajaliidesed võrgutehnoloogia baasil" lektor eile loengus. Teadmised on hindamatud!
Käiksin hea meelega lausa rohkem kui paar korda nädalas koolis. Eile näiteks ajasin kooli kohvikus oma mahlaklaasi ümber tekitades põrandale mahlaporiloigu ning sain ühes praktikumis tehtud eritilühifilmis peaosalist mängida. Hindamatud momendid!
Kuradi jama, et ma vene keelt ei oska, sest mul on tunne, et hetk tagasi rääkisid kolleegid minust midagi. Ma muidugi teen nägu, et olen töösse süvenenud ega saa midagi aru. Mu ainuke eestlasest kolleeg elimineeriti teistele jahimaadele üleeile, nii et mul pole enam kedagi, kellele oma tülpimust demonstreerida.
Täna peaks palgapäev ka olema. Esimese asjana ostan oma koopasse voodi. Aitab põrandal magamisest! Ja kui raha üle jääb siis oleks jätkuvalt uusi jalavarje tarvis, sest vanad lekivad igast kandist ,ning eile tõmbasin oma jope varruka õmbluse puruks, nii et uut ülerõivast oleks ka tarvis. Masendav on ainult see, et viimasel ajal on poodidesse eriti koledad ja igavad rõivad/saapad ilmunud ning ilmselt ei leia endale sobivaid esemeid:( Oma standardite alandamist pole suutnud jätkuvalt ära õppida.
Ei tea, kas viitsin õhtul peole minna? Kuradi väsinud olen koguaeg. Peaks mingeid vitamiine jälle võtma hakkama? Või rohkem magama? Vähem askeldama?

mhh... kolm ja pool tundi veel:(

Roboti unenägu

2006-09-28T22:46:00.000+02:00

Sorry, ladies and gentlemen, ma olen viimasel ajal nii hõivatud, jooksus, tegus, väsinud jne. Hea on nii. Vahel on halb ka.

Ma olen kokakunsti ka enda jaoks avastanud. Esimestel kuudel üksi elades ei viitsinud ma midagi eriti endale süüa teha ja enamus ajast sõin tatrapudru. Nüüd siin üks päev tegin vabalt ühe suurepärase lasanje külalistele, avastasin sõrnikute võlumaailma ja mu wok road ei koosne ka enam külmutatud juurikatest vaid täitsa värsketest asjadest. Peale palgapäeva kavatsen krem brülee ka ette võtta, hoolimata teiste ähvardustest, et esimestel kordadel läheb see kindlasti rämedalt nässu.

Ja roboti ehitamine on ka eriti ladusalt hakanud minema. Robotexini veel 56 päeva ja me pisike on juba praegu peaaegu valmis:) Eriti tuus ju!!!

Muide, te kõik olete kutsutud 24. novembriks TTÜ-sse Robotexile meile kaas elama!!

Kõik rikkis

2006-09-08T09:37:00.000+02:00

Mul on jube igav. Meil siin tööl oli hommikul paar tundi nett ära. Nüüd tuli välja, et nett oli olemas, aga mingeid settinguid muudeti jne. Aga serveri peal on ikka midagi nässus, nii et passin jätkuvalt käed rüppes ja loen minuteid tööpäeva lõpuni. Täna on kodukontoris ühe ülemuse sünna ja saab kooki süüa. Jei!
Mitte, et kedagi mu ihumured huvitaksid, aga noh, mind jälle ei huvita, et kedagi teist ei huvita, nii et jah. Kodused padjad on jube ebakvaliteetsed. Üks on liiga madal, teine liiga kõrge, kolmas liiga kõva. Tükk aega kannatasin neid, aga eile oli kael ja kõri väga imelikus seisus. Mõtlesin juba Selecti kataloogi sirvima hakata, et ehk neil leidub mõni imeline toode mu probleemile. Eile siiski ostsin endale ühe korraliku padja Kaupsist. Kaasa oli sellele pandud väike lisakotike, millega saab patja täita, kui too liiga madal või ebamugav on. Ja täna tunnen end hoopis uue inimesena. Hämmastav kuidas üks selline väike asi võib enesetunnet mõjutada. Nagu pilve peale oleks oma pead toetanud ja uni oli ka parem. Ostes nüüd selle imelise padja meilt poole tunni jooksul pärast saate lõppemist saate lisaks veel selle imelise ortopeedilise kaelatoe jne...
Olen usinalt robotit ka ehitanud vahepeal. Mul on palli tõstemehhanism juba peaaegu valmis. Aga siiski on veel tükk tööd ees. Hmm...ma olen jälle ära unustanud, millal see Robotex toimuma pidi. Igatahes suhteliselt kiireks läheb selle asjaga.
Tegelikult tahaksin robotiehitamise, kooli ja töö kõrvalt veel trennis käia natuke. Tunnen/kujutan endale ette koguaeg kuidas mu lihased kärbuvad, tervis halveneb ja pekk koguneb. Kui hästi tasa olla, siis võib isegi kuulda lihaste appikarjeid.
Mõnus - vihma sajab õues jälle. Mulle meeldib aknast seda passida. Muidugimõista jätsin vihmavarju jälle koju. Huvitav, miks ma ta üldse eile endale ostsin? Kodus istumiseks?
Poodides on ka täielik ikaldus. Kuskilt ei leia endale sügispapusid. Nii ma käin siis oma suvekingade või lõhkiste tennistega mööda ilma ringi varbad märjad.
Okei, tundub, et ma tõesti täna endale mingit tööülesannet ei saa. Loen siis parem ajalehti.

2006-09-01T12:37:00.000+02:00

Sõin just maailma parimat kringlit. Ma pole ausalt elu sees midagi NII head söönud!! Üks noormees meie korruselt läheb parimatele jahimaadele ja praegu toimub tema ärasaatmispidu. Veini saab jälle ja süüa ka natuke. Mulle meeldiks, kui edaspidigi iga reede selline läbu siin toimuks. Saab kõhu täis ja meele lõbusaks. Äkki võtan veel julguse kokku ja küsin, kust ta nii head kringlid tellis.
Tegelikult, see ei tee vist organismile head kui igapäev nõnda napustada. Eile käisin ka joomapeal. Sain lõpuks Triinu ja Mooniga kokku. Oleme vist ligi pool aastat lubanud kohtuda ja eile suutsime siis lõpuks end kätte võtta ja linna peal istuda. Nende tüdrukutega on ikka alati lõbus, seda enam, et me nii harva kohtume. Lubasin lähitulevikus nad enda poole lasanjet sööma kutsuda. Kurat teab paljudele ma juba olen seda lubanud, aga tegudeni pole veel jõudnud. Eriti lasanje tegemiseni. Aga ma raudselt võtan end üks päev kätte....mhmhhh!
Kas ma juba ütlesin, et ei viitsi täna ÜLDSE tööd teha!??

2006-08-28T09:41:00.000+02:00

See Polymer on täitsa omapärane koht, kus üritusi korraldada. Olgugi, et me eriti esinejatele tähelepanu ei pööranud (ausaltöeldes ei tea ma siiani, kes seal üldse üles astusid) oli päris mõnus Edgar Savisaare ikooni juures küünlavalgel istuda ja õlle kõrval teaduslikel teemadel vestelda. Huvitav, kas Ets üldse ise teab, et temast nii tore portreenäitus üleval on? Ja kurat, miks ma ise ei tulnud selle peale, et üks nendest kipsist küülikutest endale kotti pista ja koju viia??!! See oleks nii hästi mu punase seina juurde sobinud. Ma olen ikka LIIGA korralik kodanik.
Kolm tundi peale pidu maganud tõttasime Estaga juba hommikuse Tartu rongi peale. Väga huvitavat rahvast leidus sealt nii varajasel hommikutunnil, üks lõbus kuldpulmi pidanud vanapaar tegi meele ikka eriti härdaks. Eriti nummi oli see kuidas tädi oma vanamehe perse saatis, kui viimane naisele viiekrooniste kogumist ette heitis.
Plaanitud kuuest filmist vaatasime TartuFFil ainult kolme. Kieslowski Dekaloogi filmid meeldisid mulle eriti, tahaks kõiki kümmet näha, aga noh...ei saa nädala aega lõunaosariikides redutada, kui pealinnas tööl vaja käia. Kahju:(
Peale filmifestivali toimus seal veel mingi trikimeeste võistlus, kus täiesti juhuslikult Laura venna etteastele peale sattusime. Ja mingi jubemuusika paraad toimus ka, aga õnneks selle kontingendi inimestega kokku ei puutunud, ju siis oli toimumiskoht kesklinnast piisavalt kaugele viidud. Veel olid mõned rokiüritused, kuhu me ei jõudnud, aga pole lugu, veel septembri alguses toimub Tartus igasuguseid huvitavaid üritusi (näiteks Eclectica), nii et saan mitu nädalavahetust rongisõitu naudelda:)

2006-08-25T10:44:00.000+02:00

surm ja vägivald

2006-08-25T08:50:00.000+02:00

Jõle mõnus - sel nädalal on mulle kaks päeva järjest surmasõnumeid edastatud. Tänaseks olen ühed matused üle elanud, järgmine teisipäev pean jälle kirstu ääres seisma. Ma oleks eilsetele matustele peaaegu minemata jätnud, sest too keskealine härra, kes lahkus, oli äärmiselt muhe ja meeldiv meesterahvas ja lihtsalt masendav on ju ära saata inimest, kes oleks võinud nii palju head ja toredat teha jne. Vanainimeste matused on lihtsamad, eriti nende, kes on juba kaotanud mõistuse ja kontrolli oma keha üle. Nad muutuvad kiiresti justkui mööbliesemeteks ja ma kipun neid ignoreerima. Ja kui nad lahkuvad, on see pigem kergendus kui mure. Masendav on näha neid ju kõrges vanuses niimoodi kannatamas ning lähedaste jaoks pole ka just rõõm nende järgi kantseldada. Kipun vanade inimeste juures unustama, et nad kunagi olid noored või, et keegi vajas neid.
Millegipärast kipub mulle meenuma Muti rumaltobe raamat "Keerukuju", kus arutati, kas koolieeliku surm on suurem tragöödia kui elujõulise keskealise inimese oma.

2006-08-22T12:31:00.000+02:00

blablabla...näete isegi ma olen päris elus. Tegelikult ega see enesetunne kiita ka pole - peale Laura suvelõpupidu (mis praegust ilma vaadates oli päris omal kohal) on mind iga päev migreen kimbutanud ja muidu halb enesetunne hommikuti tervitanud. Laura juures on ikka kõige mürgisemad peod olnud. fuih. No las ta olla, läheb üks päev üle arvatavasti.
Eile oli ühel noormehel tööl sünna ja sel puhul pakuti jäätist ja punast veini. Ma jõin ja siis tuli tukk peale ning oleksin peaaegu arvuti taha magama jäänud.
Varsti hakkab kool. Ma juba ootan seda nagu koolivaheaega. Siis ei pea enam nii palju tööl käima. Aga seni tuleb veel suvest viimast võtta ja nädalavahetustel kõvasti kultuuri ja sõpru tarbida. Sel reedel näiteks lähme me Estaga Kultuuritehase Festivali raames toimuvale About:blanK'ile Polymeri. Ma pole kordagi veel Polymeris käinud, saab põnev olema. Ja laupäeval lähme Tartusse. Seal saab tasuta kino. Filmifestival tARTuFF - armastuse mitu nägu toimub. Loodetavasti ei saja siis vihma enam.

2006-08-09T22:02:00.000+02:00

Õnnitlege mind! Ma sain eile tädiks. Ja kõiges on süüdi see väike kutt pildil (ma loodan, et keegi ei pahanda nüüd, et selle pildi ilma luba küsimata üles panin:P). Väike vennapoeg, kes on nüüd Hiina Rahvavabariigi kodanik, kannab nime Aisha (muidugi on see hieroglüüfides tegelikult kirjutatud).
Ma sain muide oma tiimi roboti mikroskeemi plaadi ka täna valmis!!
Aga muidu on suht põdur olemine. Kõik kondid ja värgid valutavad nagu vanainimesel. Määringi kohe FastumGeli seljale.

Leedus käisin

2006-08-07T22:59:00.000+02:00

Momendil olen liiga väsinud, et lähemalt sellest seletada. Panen mõned pildid selle asemel. Lühidalt: käisime venna ja papsiga Trakais, Vilniuses ja Kaunases. Trakai loss oli pärsis lahe, hotell mitte nii äge (lagi hallitas, vaip haises, põrandal jooksid eriti suured sipelgad ringi ja padi oli täidetud heintega), aga see eest perenaine oli seal tore. Vilniuse vanalinn on kena ja korras ning kõik muudkui abiellusid seal päev läbi suuremates kirikutes. Viibisime ka ühel laulatusel ja samal ajal kogunes veel kaks pruutpaari järjekorda, kusjuures kõigil olid eriti ilusad kleidid ja värgid. Sain päev otsa pulmapilte Vilniuses jalutades teha. Ei tea, kas see oli neil mingi rahvuslik pulmapäev? Kaunas oli suht jama ja kole. Seal pole vist mingi 35 aastat midagi renoveeritud ega parandatud. Räämas värk.
Vabandan, ei viitsind kuupäevasid maha kraapida:(

Puhas rõõm

2006-08-02T08:41:00.000+02:00

Kas oleks väga ebaviisakas minust siia arvuti taha magama jääda? Ma mõtlen, et huvitav, ega kolleegid ei pahandaks? Töö ka ei taha eriti sujuda. Mine veel nädala sees pidusse. Okeiokei, ma ei tohiks nõnda bitchida, sest tegelikult oli ju tore:) Eplik & Eliit küll ei esitanud ühtegi lugu, mida ma oleks teadnud, aga sellegipoolest oli tore kuulata kooslust Vaiko&Pehk&Jarek. Andekad poisid, mis teha. Diskole me jääda ei jaksanud ja siis viis Laura meid Estaga Räägu pessa romantilisele öösöögile. Peale meie olid seal veel kaks kassi (üks kiisu nägi veel nii ilus välja, et kui ta EI sööks, jooks, pissiks ega ei ajaks karvu, siis oleks ta koju võinud võtta), paar teetööonu, paar turvaonu, paar taksojuhti ja kaks eriti peenikest ja blondi politseineiut koos kolme arvatava kinnipeetavaga. Tegelikult oleksid need võinud lihtsalt tsiviilriietes kolleegid olla, aga siis ei oleks enam huvitav. No igatahes istusime seal värske õhu käes sumedas suveöös ja ajasime burgereid näos sisse. Nii ilus oli:)

Üks pruun mees ja üks valge kleit

2006-07-30T20:43:00.000+02:00

Päris hull värk - neljapäeval teatas ema, et tal on üks pilet sellele James Browni kontserdile üle, et ega ma huvitatud pole. No muidugi oleksin huvitatud, aga raha pole:(
"No muidugi ei ole sul raha, aga pileti saaksid tasuta!!"
Nagu jessss:)))
Nii ma trippisin siis üksi tasuta pilet taskus Lauluväljakule. Mõtlesin, et lähen järjekordade vältimiseks paar tundi enne vanahärra lavale astumist kohale, aga teate, mis!?? Ei mingeid järjekordasid. Ei mingit publikut. Sattusin täitsa hämmarisse. Mis toimub? Kas tõesti siis kedagi James Brown!!! ei huvita? Õnneks ajapikku ikka mingi rahvas vedas end kohale. Laulukaare alune trepp sai ikka publikumi täis ja lava ees oli ka mõni inimene. Kummaline - ma kujutan ette, et mõnel kohalikul Smilersi/Meie Mehe kontserdil käib ka rohkem rahvast, aga samas eks ole nende ürituste piletid veits rahakotisõbralikumad ka. Päris julm oli siiski rahvalt kohe 700 raha selle eest küsida, täielik ämber korraldajate poolt. Aga noh, mis teha!?
Kohapeal nägin täiesti juhuslikult preili Ivikat, kes muidu Londonis resideerub, ja sain siis tema seltskonnaga (kuhu kuulus ka muide üks päris indiaanlane!) härra Browni esinemiseni aega veeta. Kogu seltskonna peale oligi Ivika vist ainuke, kes kontserdipileti täis hinnaga oli endale soetanud:P Kontsert iseenesest oli suurepärane. Maksimum punktid minu poolt, kui hindamiseks läheks! Sellist vanakooli Ameerika show'd polnud mina päris elusast peast enne näinud. Bänd oli täpselt selline, mille kohta saab öelda professionaalne, taustalaulja tädid olid väga karismaatilised ja elavad ning muidugi James Brown ise oma puusanõksude ja värkidega. Kondised taustatantsijad olid ainult veits häirivad. Igatahes väärt tasuta pilet oli:)
Näete, mu endine klassiõde Ketsia abiellus laupäeval. Palju õnne neile:) Käisime Esta, Kaisa, Kata ja Ragnariga laulatusel ka. Pidusse ei läinud, sest ei kutsutud. Aga laulatus oli muidu ilus vist. Ma tegelt ei tea, sest see oli mu esimene laulatus, kus viibinud olen, aga muidu on ju ikka nii, et see on selline sündmus, mis alati ilus on!? No igatahes - räägiti palju jumalast, lasti preili diiva A-l kirikulaule laulda, palvetati, lasti külalistel laulda ja kingiti lilli. Kusjuures, seda "now you may kiss the bride" kohta ei olnudki ja pulmamarssi ka ei mängitud! Imelik mõelda, et tal on nüüd teine perekonnanimi ja et ta end nii tõsiselt kellegagi sidunud on. Täiesti teine maailm minu jaoks - arusaamatu ja kauge.
Täna käisin isaga narkokoerte võistlust vaatamas. Ei jätnud eriti adekvaatset muljet endast need kutsad. Papsi jutu järgi on pommikoerad tegijamad - ei lähe kohe objektile hammastega kallale ja annavad konkreetselt märku kui on midagi leidnud jne... blablabla...ma ei viitsi rohkem kirjutada. Olge ilusad ja riisuge lehed puude alt ära - närvidele käivad need (nagu sügis tuleks varsti vms)

kõigil peale minu on puhkus

2006-07-25T09:59:00.000+02:00

Hea muusika teeb ka igava tööpäeva talutavaks. Organiseerisin endale hommikul meediapleierisse hulga uut ja head musooni ja nüüd siin kõlgutan pead muusika taktis kui kolleegid mujale vaatavad:P
Nädalavahetusel käisin muidu Viljandis. Eiei, mitte folgil, vaid Viljandis. Jep. Antifolgil käisin ka kohalikus kino-klubis Rubiin. Ühe põhikooliaegse klassivenna bänd esines seal esimest korda üldse. Tundus kohati potentsiaalikas olevat, olgugi, et ma korraliku arvamuse avaldamiseks väga adekvaatses olekus ei olnud. Peale nende esinesid veel kärisev Must Missa ja kohalike lemppar Necro Strike. Polnudki ammu sellise muusika taktis moshimas käinud. Peale Antifolgi külastasin ma ka Viljandi järve ja eee... mingeid kohti vist veel. Igatahes läksid need kaks päeva asja ette ja sain argimured (mitte, et mul neid palju oleks) mõneks päevaks maha raputatud.
Nüüd mõtlen siin, et kas minna või mitte minna Leigole 12. augustil. Tahaks tegelikult väga Kimmo Pohjoneni näha. Ta ju mitu korda meitel esinemas käinud, aga kordki pole vaatama jõudnud. Ainult häid sõnu ta etteastete kohta kuulnud. No ja peale Kimmo esineb sel päeval veel too Emiliana ja Sibul vist ja teised toredad ka. Keegi kaasa ei taha tulla?
Panen siia ühe video ka Kimmo esinemisest, et äkki kellelegi meeldib ja tekib tahtmine teda vaatama minna :

palun mitte hukka mõista

2006-07-19T08:40:00.000+02:00

Ma müüsin oma hinge eile kapten Jack Sparrow'le. Päriselt ka. Aga ainult üheks õhtuks:P Kaks noort neiudu nagu me Lauraga olememe, tundsime eile mõnu totaalselt heaolust. Peale tüütult pikaks venivat tööpäeva oli see tõeline vabanemine jne jne blablabla.
Tegime endale väikese kingituse Kariibi mere Piraatide uue filmi puhul, sest palju sa ikka Johnnyt kinolinal näha enam saad...vana mees varsti ju. Ostsime eriti kallid kinopiletid ja selle eest saime mõnusalt kuskil lounge'is enne filmi nahkdiivanitel passida, kokteile juua ja head mussi kuulata. Saal neil seal sviidis on ka päris mõnus. Paaris suured nahktugitoolid ja värk:) Ja noh, film ka oli päris kompu ju. Kohati tekkis mõte, et peaks jälle need piraadiromaanid ette võtma, mis kunagi lapsepõlves sai läbi loetud, aga see oli selline kokteilidest ja situatsioonist tingitud mõte, mis enam eriti hea ei tundugi. Igatahes lasime täiega värvilistel stseenidel end lummata, elasime hingega kaasa ja nautisime ilusaid peategelasi. Hiljem arutasime veel tükk aega intriigi teemal, mis järgmiseks osaks üles kisti ja jõime ühes koledas vanalinna baaris paar kokteili veel ära. Kuna täna tööpäev, siis jõime kiiruga ja purju jäin alles siis kui koju jõudsin. Tänu sellele magasin hommikul sisse ka. Lahe ju!
Ma ei saa aru, miks need ilmad nüüd jahedaks pidid minema?? Et ikka folgi ajal vihma sajaks?? Einoh, tore tore. Mis saab nii mu plaanist pealinnast põgeneda?
Vaatan siin, et varsti tuleb Sõprusesse uus Almodovari film Volver. Pidavat väga positiivne film olema. Esta, või keegi, minuga koos seda vaatama ei viitsi minna?
Äääh...ma ei viitsi täna tööd teha:(

Tantsin läbi eluuuuuuuuuuuuuu

2006-07-16T21:57:00.000+02:00

Reede õhtul olid vist kõik Tartu linna elanikud kodudest välja pekstud ja Emajõe äärde käsutatud. No see oli ikka müstiline kui palju rahvast seal jõe ääres passis ja toda ilutulestikku vahtis. Täiesti kogemata sattusime Estaga mingite Hansapäevade otsa. Ma olen alati ette kujutanud, et see on mingi selline tagasihoidlik üritus, et paar keskaegsetes riietes tüüpi keksivad kuskil vanalinnas ringi ja mõned üksikud päikseuimas tartlased jalutavad neist omaette irvitades mööda. Aga noh, võhik nagu ma olen, panin ikka vist täitsa mööda. Tundub, et tegemist on mingi suurema töörahva pühaga. Suured telgid olid püsti pandud ja isegi mingi magistraal oli osaliselt autodele suletud ning rahvast oli murdu. Peale selle, et kaarsild rakettidega kosmosesse saata üritati, toimus mingi karnevali rongkäik, linnapea proua Laine Jänes vihtus lava peal sambat tantsida ja terve öö sai pirogovil sööki ja jooki osta. Kusjuures vanalinnas oli pea iga nurga taha kari välikäimlaid paigutatud, nii et väga mugav oli meil väiksepõielistel neiudel end purju juua öises Tartus. Maailma me muidugi ei jõudnudki:P
Hommikul ime kombel ei kannatanudki krapula käes ja saime end ilusti kella 13ks Plink Plongile veetud. Kusjuures, ma nüüd lugesin nende kodukalt, et juba kella 1215-st esine mingi stoner bänd seal, mida me ei näinudki, päris kurvaks tegi see uudis. No igatahes nägime Tartu Popi ja Roki Instituuti, mis oli väga meeliülendav ja siis peale seda kohe I Love Sarah't, mille kirjeldamiseks jääb mul sõnadest väheks. No tõesti, sellised krutskivennad olid ja musoon oli ka täiesti noh...... oeh:)))) Veits nigel oli muidugi see, et trummid tahtsid jooksma panna neil ja et mingi mikker koguaeg peitu puges ja et üks kõlar keset kontserdit postamendi pealt maha viskus. Nende musoon puhus kogu lavale elu sisse:P
Pärast seda tuli vist too kuulmisvaegustega meestele mõeldud bänd, mille ajal mul igav hakkas ja siis ma joonistasin maha sellise tegelase nagu te pildilt näha võite. Ja siis tulid veel mingid bändid ja pärast neid My Darling You, mis oli ka väga äge. Vot. Kahju ainult, et Ultrasport ära jäi, nad tundusid ka päris lahedad olevat.
Hiljem saime veel Köögi muusika taktis oma vanu ja väsinud konte liigutada. Peale neid läksime Esta manu puhkama sellest väsitavast ja kütkestavast päevast. Väga korda läinud üritus oli. Ilm oli ka õnneks parem kui eelmine aasta.
Noh, ok, ma nüüd tõmban otsad kokku ja lähen teen ühe vaarikatee enne magama minekut:)
Nii tore on olla ju!

õüpölasäölöää

2006-07-13T23:06:00.000+02:00

õõõõõõõõõõääääääääöööööööööö bah, pesin just külaliste lagastatud nõud ära ja korjasin tubadest veiniklaasid kokku. Mõtlesin, et jõle kaval, kui pean väikese soolapralle nädala sees ära, et saan kiirelt tööinimestest lahti, aga kurat, veits nukker oli, kui kõik juba kell 11 õdakul kodu poole sättima hakkasid...luuserid sellised.
Aga muidu oli lõbus:)
Ma juba kujutan ette, kuidas homme mu veinine pea kontori konditsioneeritud õhus lamenti lööma hakkab ja kuidas ma siis pooleldi oksendades tartu rongile koperdan. Aga mis seal ikka, noor peab elama!!
Ajee, laupäääv saab head mussi kuulata lõuna osariikides ja kui hästi läeb, siis isegi reede õhtul Maailmas passitud...mmm:)

jalgpallist, hambavalust ja muust

2006-07-10T10:13:00.000+02:00

Käisin eile kohustuslikus korras Laura juures jalgpalli vaatamas. Räägiti, et finaal on ja väga tähtis mäng ja kuidas ma saan endaga pärast elada, kui seda ei vaata ja nii edasi ja noh, kuna mul endal telekat ei ole, siis läksingi Viimsisse seltskonnaüritusele. Päris tore oli - pool päeva päevitasime mingite muttidega maja ees ja lugesime kõik viimaste kuude seltskonnaajakirjad läbi. Hiljem tulid mingid mehed ka ja panid televiisori käima. Siis kogunesid kõik nagu üks pere suurde tuppa ja hakkasid kaasa elama. Tuleb tunnistada, et mulle kui mitte just kõige suuremale tugitoolispordi fännile, tundus mäng isegi põnev. Üllatusin ise ka! Kõige rohkem meeldisid mulle suures plaanis võtted treenerite prillidest ja aegluubis kaadrid sellest, kuidas mängijatele pudelist mingit tossu pükstesse lasti. Veel jäid mind sellega seoses piinama järgmised küsimuse:
Kuidas nad muru väljakul triibuliseks saavad (ma ei mõtle neid valgeid triipe seal, dah, kui tähelepanelikult vaadata, siis võib märgata, et väljakul on sellised laiad heledamad/tumedamad murutriibud) (erinavad murusordid? niitmise tehnika?)?
Kuidas kommentaatorid nii täpselt teavad, mida need mängijad väljakul üksteisele ütlevad või mida nad oma žestidega mõtlevad (oskavad nad itaalia/hispaania/prantsuse keelt huultelt lugeda??)?
Mida ikkagi see itaallane Zidane'ile ütles, et too teda nõnda puksis??? Ja miks need kommentaatorid seda ei suutnud huultelt välja lugeda??? Väga oleks tahtnud teada.
Hiljem sõidutati mind veel piinarikaste tantsu(?)muusikarütmide saatel koju. Hoidsin terve tee hambad ristis, sest ei ole ju ilus teiste muusikamaitset kritiseerida, eriti veel kui see muusikamaitse omanik on roolis ja sind keset ööd lahkelt koju viib. Noormees autojuht oli muidugi minu eelistustest teadlik ja keeras kiusu pärast automaki valjemakski. Nii armas.
Kodus hakkasin veel hilja õhtul hambaid pestes endale korralist hammaste kontrolli tegema. Juba aastaid olen ma ise endale hamba- ja ihuarstiks olnud ning kordagi pole vale diagnoosi saanud või raskelt haige olnud. Suurepärane, ühesõnaga. Aga nüüd tundub, et asi on kriitilisemaks muutunud ja tuleb vist välisabi poole pöörduda. Juba see mõte iseenesest on minu jaoks suur samm. Muidugi seetõttu ei saanud ma õhtul magama jääda, kuna kujutasin endale ette seda rõvedat puuri heli, toda krõbisevat häält, mis tekib, kui tuimestiga süstal igemesse vajutatakse ja rõvedat valu igemepiirkonnas. Unes muidugi nägin, kuidas mul hambad suust välja hakkavad mädanema jnejne. Õudne ühesõnaga. Ma ei teagi, mis nüüd saab. Suur tüdruk juba küll, aga hambaarsti juures käimist ei kannata. Peaks äkki mõne hüpnotiseerija juurde pöörduma, kes mul aitaks foobiast üle saada?

ülejäänud 50% päevitan mitte kunagi

2006-07-07T22:58:00.000+02:00

Väike insight minu köögist:) Täna sain külmkapi ka endale. Ei ole küll punast värvi, aga ajab asja ära. Mul on vist mingi kriis käsil. Ei suuda nagu leida midagi, mis meele heaks teeks ja rahulolu tekitaks. No ootame, läheb mööda.

öhh

2006-07-06T11:14:00.000+02:00

Viimati käisin nii kaua aega tagasi jooksmas, et potased olid vahepeal ära unustanud, millise kujuga mu jalad on. Nüüd on mul jalakesed täis väiksemaid ja suuremaid ville, mis käies ärevalt mu tähelepanu nõuavad ja tohterdamist vajavad. Kena lugu küll.
Eile oli mu korteris väike soolaleivapidu vanema generatsiooni esindajatega. Tulid, käisid toad läbi ja ahhetasid viisakalt, sõid, klatšisid korteriühistu liikmeid, jõid mitu pudelit šampust ära ning jätsid mu suure prügihunniku ja räpaste nõudega hilisööseks üksi. Nummi!
Kuidas muidu läheb siis?

paastuaeg

2006-07-04T17:24:00.000+02:00

Minu viimase kahe päeva menüü:

hommikusöök - tass teed, tatrapudru
lõuna - 3 tassi teed, mida saab tööjuures tasuta
õhtusöök - tatrapudru

hommikusöök - tass teed, mingid müsli jäänused, mis paki põhjast oli võimalik kokku kraapida
lõuna - jälle mitu tassi teed
õhtusöök - tatrapudru

Ma loodan, et palk kantakse üle enne, kui tatrapudru end minu jaoks ammendab.
Ega muidu ka asjad eriti hästi ole - väljas paugutavad mingid jõnglased, kõik köök on tatart täis, lilled rõdul on otsad andnud, akendest lenduvad tuppa need lollakad paplite pilvekesed ja nahk seljas valutab veel tänu Pärnu kuumale päikesele. Muidugi, selle asemel, et päevitus ühtlaselt mööda keha jaguneks on mul nägu, õlad ja selg kolme värvi triibulised (pruun Rabarocki päevitus, lillakaspunane Pärnu päevitus ja valged päevitusriiete randid) ja jalad lumivalged. Bah. Selline asjade kulg mulle ei meeldi. Kohe selline tunne, et nädalavahetuse paiku tuleb end käsile võtta ja korralikult täis juua (vabandust, aga see vahel päriselt ka aitab). Neljapäevaks kutsuski Esta mind linnapeale ja reede-laupäev peaks vist rahvamasside festivalile minek olema.
No tore on, nüüd kadus internetiühendus ka veel ära... argh, parem lähen teen Rocca al Mares paar kiiremat jooksuringi enne kui plahvatan.

fotoreportaaž minu nädalavahetusest

2006-07-03T17:30:00.000+02:00

Minu nädalavahetus hakkas juba neljapäeval, kui mimmid külas käisid ja neile oma uues köögis süüa tegin. Kokteile tegime ka, aga Laura ei saanud juua, sest ta oli autoga. Esta see eest jõi hea meelega, sest ta jäi ööseks ja hommikul läksime me koos tööle.

No reedel ausaltöeldes ei teinud ma eriti midagi. Passisin vist vanemate juures ja grillisin. Aga laupäeval läksime nii öelda Raspli sõjaväkke saatmise ürituse puhul Pärnusse randa. Kui aus olla, siis Rasplit me väga ei näinudki. Rannas mängisime veits tema ja ta klassivendadega mingit võrkpallimängu, aga kuna nad nii väga jalkat tahtsid näha, siis saatsime nad kuradile ja läksime oma auto seltskonnaga söögikohta otsima. Kuskil Rüütli tänaval oli päris toitev koht. See pilt ongi tolles kohas tehtud. Ma ei mäletagi, mis seal seletasin, aga tundub, et midagi asjalikku.

Pärast tahtis Raul jubedalt londid likku panna ja siis me käisime poes ja istusime kuskil pargis ja jõime veini. Pärast läksime veel ujuma ka ja siis Piia tegi niimoodi--->

No ja õhtul tulime muidugi koju, sest pühapäeval oli vaja Aljona ja ta sõpradega loomaaeda minna. Loomaaias nägime elevante oma uues uhkes ja tunduvalt suuremas puuris kui vanasti. Veel nägime jääkaru, mingit looma, kes oma tagumikku mulle näitas ja ei olnud laama, hülgeid ja ühte täiega imevat kala (vaata all pilte). Tegelikult olid mõned loomad veel liikvel selle palava ilmaga, aga valdav enamus jäi siiski nägemata. Hülged on minu lemmikud ikka. Nii toredad tegelased. Ainult kahju veits, et nood kajakad kõiki loomaaia elanikke kiusasid.

naabritest ja muust

2006-06-29T13:30:00.000+02:00

Need palavad ilmad kadusid sama kiiresti kui mu palk ja ma ei jõudnudki veel randa. Mu ainuke päevituseraasuke, mis on ka suuremas osas maha koorunud, pärineb Rabarockilt. Mitte, et ma nüüd mingi päevitusfriik oleks, kelle suve eesmärgiks on nahk võimalikult pruuniks saada, aga natuke jumet ei teeks ju halba. Ja kleite olen ka ainult paar korda kanda saanud. Tööl on suht mõttetu sellega istuda, sest keegi peale kohalike arendajate, ei näe ju seda. Kui ikka kanda, siis peab korralik publik ka olema:p
Nüüd on ainukeseks märgiks suvest altnaabrite rõdult tulevad grillimislõhnad. Eriti tore, et neil hilisõhtul lihaküpsetamise isu tuleb. Nii ma siis üritan iga õhtu uinuda lahtise akna all suitsu- ja lõkkelõhnades. Üks kord nad selle maja põlema panevad, ma ütlen. Peale nende maomahlu jooksma panevate lõhnade tekitavad nad mu magama mineku ajal kõva lärmi. Noh, okei, nemad vast seda ei tekita, pigem nende televiisor. Siiski võiksid nad vähe vaiksemaks võtta. Huvitav, kui hästi kostab nendele minu muusika? Äkki ma võiks kõvemini seda kuulata, sest seni pole nad eriti kaebama tulnud? No tegelt, ega ma ka neile kaebama ei lähe, et nad õhtuti teleka vaiksemaks paneks või et nad ei grilliks. Eks ma saan nende häirivate pisiasjadega praegu hakkama, aga karta on, et kui ma soliidsemasse ikka jõuan ja siin veel elan ning naabrite poolt tulevate detsibellid hulk aja jooksul kasvab, siis pean midagi ikkagi ette võtma.

Ikka on nii.

2006-06-22T08:36:00.000+02:00

5 tundi veel.
Jaanipäev on peale jõule kõige nõmedam püha. Tegelikult kui hoolega jälgida, siis võib aru saada, et ega mulle üldse ükski püha eriti ei meeldi. Jaanipäeva juures tekitab ebasümpaatiat kombinatsioon lahtine tuli ja alkohol. Muidugi kui nüüd asja sügavamalt analüüsida, siis igasuguste pühade ja tähtpäevade juures ei meeldi mulle nende vabatahtlik kohustuslikkus. See teeb asja kuidagi vastumeelseks ja rutiinseks, nii et mul kaob igasugune tuju midagi teha. Rohkem vaimustun igapäevastest spontaasetest üritustest.
Nii ma ilmselt istungi jälle kodus ja nuuman end isa valmistatud hõrgutistega...mmm...süüa mulle meeldib.
Söögist rääkides - poisid ei ole viitsind ikka mu kööki kokku panna:(
Eile lõpetas Triinu ülikooli. Käisin ka aktusel ja pistsin oma õnnesoovid ja lilled talle pihku. Hirmus mõelda, et vähem kui aasta pärast pean ise mingit lõputööd kirjutama ja muid õudsaid asju tegema. Kevadel õnnestus mul piiluda praktika kaitsmise ruumi sisse ja nähes komisjoni, kes laua taga istus, hakkas küll kõhe. No ma loodan selle peale, et kui aeg käes, siis mul on nii kiire oma asjadega, et ei jõua närveerimise peale mõeldagi.
Eile toimus veel üks pidulik sündmus. Mu palgamaksaja firma kolis uude kohta ja sel puhul toimus väike soolaleivapidu/tutvumisõhtu. Kontor oli vahva ja kolleegid nii lõbusa. Ei jõua ära oodata, millal mind siit pagendusest tagasi kutsutakse ja seal tööle saan hakata. Aga noh, seni pean end iga hommik jala viiendale korrusele vedama ja akendest õmblustöölisi passima:(
No pole viga. Saan hakkama. Mis ei tapa, teeb tugevamaks!

1000 higist keha ja 2 tundi kohutavat müra

2006-06-20T11:55:00.000+02:00

Alguses mõtlesin kohe, et what the hell... selline heli ongi või?
Ja siis, et kurat, kui veel üks higine keha end minu vastu hõõrub hakkan kellelegi hoope jagama.
Ja pärast seda tahtsin kellelgi rastapatsid peast kiskuda.
Aga kurat, bänd andis endast ikka viimase ja rahvas ka ja see tegi kõik heaks.
Mis siis, et ei saanud kuskil esireas tiksuda ja mingi post mu vaatevälja segas (peale kõigi muude ebameeldivuste), oli päris mõnus kuskil tagapool end kõigutada ja niisama soiguda.
Lava ees võis ikka päris õudne olukord olla - mõni mees trügis sealt verise ninaga välja ja paljud higist nõretavad tüübid nägid välja nagu hakkaks kohe pilti taskusse pistma. Kohutav, kohutav, aga samas see tegigi asja nii heaks.
Igatahes mõnusam on 1000 inimesega saunas istuda ja moshida kui 80 000-ga kuskil päikest võtta ja televiisorit passida.
Deftones oleks ikka võinud lisaloo ka teha.
yarrr...

Persse see suvi

2006-06-19T14:28:00.000+02:00

Kui keegi koguaeg nina alla ei hõõru, kuidas ta päev otsa rannas lebotas ja päikes võttis, siis pole sel suvisel töötamisel häda midagi. Pealegi on tunduvalt parem istuda umbes 20 kraadises kontorikliimas kui higistada seamoodi 30 kraadise kuumuse käes ja lasta end päikesel ära põletada.
That's what I keep telling myself.
Anyway, lalala...täna lõuna ajal käisid mingid transapoisid ja tõid köögimööbli ära. Kui vennaraas ja isa tööpäevast väga väsinud pole, siis hakkavad ehk täna õhtulgi äkki seda kokku panema. Nädalavahetuseks loodetavasti on kõik ahjud ja pliidid töökorras...ajee, siis võivad suured küpsetamise ja söögiorgia maratonid alata.
Külmkapi jaoks peaks raha koguma hakkama. Kellelgi aimu on, kust saaks punast külmkappi, sellist keskmise suurusega, A-klassi oma? Või pean ma ise punaseks kiletama mingi külmiku?
Peab vist jälle hakkama palgapäevani minuteid lugema... ma olen ikka eriti nõrk säästja. Ruisrockile jääb ka vist minek ära.
No aga selle eest näen ma täna õhtul Deftones'i.
Loen juba minuteid..jaaa

2006-06-18T22:12:00.000+02:00

Ma ei viitsi muljetada momendil oma Maailma küla elamustest ja reedeõhtusest Aapo Ilvese ja Eliidi kontserdist, mis oli rohkem nagu jämmimine kellegi elutoas. Ja ma parem ei alustagi, kui mõttetu bänd minu arust see Taak on. Ma olen ju kuramuse pirtsakas ka, eksole.
Kuulake parem Murelit, neil on nüüd kodukal paar toredat helisalvestust üleval. Mulle näiteks meeldib ikka jubedalt see lugu:
Murel - Tige tikker

Üldiselt soovitan neid ikka vaatama minna. Järgmine esinemine on neil näiteks 9. juulil Õllesummeri jazzilaval.

2006-06-14T13:18:00.000+02:00

Eriti masendavalt palju rahvast oli eile Lauluväljakul. Tundsin end kohe nii eksinud ja väiksena. Ja peale minu olid ka Metallica mehed ja kõik ülejäänud esinejad eriti tillukesed, nii umbes 1 cm pikkused. Peaesinejat näidati õnneks suurtelt ekraanidelt ka, nii et väga jube ei olnud. Muidugi oleksin sama hästi võinud kodus teleka ees istuda ja mingit kontsertsalvestust passida, aga mul ei ole ju televusserit korteris. Tundub, et sellistel massiüritustel lööb minus välja see väikerahva vaim - koguaeg harjunud suurema egopinnaga ja väiksema rahvaarvuga ruutkilomeetri kohta.
Aga mis seal ikka, show oli täitsa äge... vist. Tegelikult lahutas mu meelt rohkem see afterparty Narva maanteel..hehe... see oli päris lõbus tõesti, kuidas kogu see mass suure maantee ummistas, päris ürgne värk.
Reedel saan Pirita kloostri varemetes jälle usinalt trügida ja künnarnukke kasutada, sest tundub, et too Metsatöllu kontsert RAM'iga on päris attraktiivne kraam.

2006-06-11T19:43:00.000+02:00

Aidakekuivalusmulon!!!
Kõrvetasin ennast täiesti ära Järvakandi kuuma päikese all. Nüüd olen nagu mingi vampiir, kes päevavalgusele end näidata ei saa. Aga kui need põletushaavad välja jätta, siis oli täitsa tore festival. Õhkkond oli ootamatult abivalmis ja sõbralik seal kolkakülas. Laupäevahommikune saunajärjekord oli ka ootamatult olematu??!! Ma ei mõista, kas siis nii vähesed naisterahvad tundsid huvi enda pesemise vastu??? Täiesti aru saamatu. Ma poleks ülejäänud festarit ilma selle värskendava duššita üle elanud. Fuika.
Veits kahju ainult, et ma Cleaning Women'i konsast ainult viimast lugu kuulsin/nägin. See kollektiiv tundus eriti intrigeeriv minu jaoks. Ja kuna laupäeva hommikul oli festari alale pääsemiseks tekkinud ilgem järjekord, siis jäi Ultima Thule ka suures osas nägemata:( Ilgem jama. Esimesest päevast oli üldse Oomph! vist ainuke kollektiiv, kes tõesti huvi pakkus, aga mingil põhjusel jäi mul see konsa ka kuidagi puudulikuks. NBS'i uus album oli küll minu arust ilgelt jama ja liiga disko, aga live see eest päris rokkis. Muidugi, ma ei saa jälle kindel olla, sest ega ma ausaltöeldes eriti ei keskendunud sellele.... huvitav, nii tagasi mõeldes on kõik konsaelamused kuidagi udused ja poolikud. Hmm... mis asja ma tegin seal siis? No enamis vist eriti vahet pole. Rosta Aknaid kuulasin ka nii poole kõrvaga, kuigi noh, tegelikult oleks võind ikka veits rohkem keskenduda, sest see oli vist isegi päris huvitav, mis siis, et ma vene keelt eriti ei jaga. Teise päeva töllerdasin üldse seal enamasti üksi, sest kaotasin pidevalt teised ära ja üldse ei jaganud eriti maad ega ilma tänu sellele tobedale päikesele. Seda siiski mäletan, et Skreppersi laulja onul oli tema kehakurvide arvestades väga ebasünnis/ebaesteetiline liibuv nahkkostüüm seljas ja kontsakingad jalas, ja et Metsatöllu konsa oli ka päris muljet avaldav ja et viimase bändi ajaks oli väljas ilgelt külm.
Nojah, ongi vist kõik. Mis ma ikka rohkem öelda oskan. Nüüd jään teisipäeva ootama, sest ostsin Nilsilt ikka Metallica pileti ära. Mind veits hirmutab see rahvamass, mis sinna kõik kohale tuleb, aga noh, tühja sellest. Saab mõnusalt aega vähemalt veeta.
Kohe peaks Esta ka Tallinnasse jõudma. Ta lubas mulle lahjat Läti alkoholi pakkuda.
Ja kusjuures vabandust ebakvaliteetse sõnastuse, grammatika ja jutu pärast. Peast ikka vist soe veitsa. Tundub, et elasin kerge päikesepiste üle.

Momendil (kohe läheb üle) minu arust kõige ilusam laul üldse:
Elvis Costello - I want you

2006-06-07T10:02:00.000+02:00

Kuhu või kellele ma pean tellimuse sisse andma, et nädalavahetusel ilus ilm oleks ja mingit vihma ei sajaks??
Väga oleks tarvis!
Küll ei viitsi Rabarockil külmetada ja märjas telgis magada.
Hmm... see on vist üle poole aasta esimene kord, mil Tallinnast välja saan.
Red Hot Chili Peppers - Desecration smile

param..param...bätmäääääään

2006-06-05T09:55:00.000+02:00

Mulle ikka meeldib, et Esta vahel Tallinnasse ka satub. Saab veits koos napsutada ja meeldivalt aega veeta. See nädalavahetus näiteks käisime tormisel Mureli kontserdil näppe külmetamas ja ilusat muusikat kuulamas (tõesti tore ja andekas muusikakollektiiv see Murel, soovitan kindlasti vaatama minna, kui võimalus tekib!!!), Kixsi sünnal vanade klassivendadega koos purjutamas (hoolimata alkoholist siiski märkimisväärselt intelligentne seltskond!), ja esmaspäeva öösel karjäärides nahkhiiri passimas. Jeap, päris nahkhiired olid.. ma arvan.. või siis oli see jook imelik. Igatahes oli see mu esimene ametlik kohtumine nende pisiimetajatega.
Huvitav, kuidas meie Laurakese töine nädalavahetus möödus?

töömõtted

2006-06-01T13:29:00.000+02:00

Meil tööjuures vastasmajas asub mingi kahtlane õmblustöökoda, kus tädikesed hommikust õhtuni koguaeg õmblusmasinate taga tööd teha vihuvad. Peale usinate tädide on vastasmaja aknast näha ka neid virnadesse visatud laste kombenesioone, mida nad õmblevad. Päris õõvatekitav pilt, iga akna peal oleks justkui kuhi väikeseid laipu - jäsemed ja pea otsast ära lõigatud.

2006-06-01T09:26:00.000+02:00

Kes tuleb minuga Ruisrockile 7-9. juuli??

TOOL (USA)
MEW (DEN)
MORRISSEY (UK)
MOGWAI (UK)
FLOGGING MOLLY (IRL/USA)
THE CARDIGANS (SWE)
BACKYARD BABIES (SWE)
THE SOUNDS (SWE)
THE RASMUS
APOCALYPTICA
DISCO ENSEMBLE
DANKO JONES (CAN)
OPETH (SWE)
THE GATHERING (NED)
GOGOL BORDELLO (USA)
HANOI ROCKS
SCANDINAVIAN MUSIC GROUP
DON JOHNSON BIG BAND

Ja veel paljud teised head esinejad.
No keegi, palun tulge ometi!!!

2006-05-29T23:54:00.000+02:00

haha... ma ültesin televiisoris täiesti tahtmatult "kõvemad riistad".
Mainin igaks juhuks ära, et jutt käis arvutitest.
Ja sumoroboteid demonstreerisin televaatajatele ka]:)
Kes nüüd normaalne on?

2006-05-27T22:20:00.000+02:00

Järgnev tekst ei olegi mõeldud kellelegi lugemiseks, pigem kirjutaja oma ajaviiteks.
Selles mõttes, et kui Esta juba nii madalale langes (höhö), siis miks ei võiks seda teha ka mina.

001. I miss somebody right now.
002. I watch more tv than I used to.
003. I love olives. (tegelt peale seda kui nende liigtarbimisest toidumürgituse sain, ei ole eriti neid süüa julgenud, aga armsad on nad mulle sellegi poolest)
004. I love sleeping.
005. I own lots of books.
006. I wear glasses or contact lenses
007. I like to play video games. (üldiselt ei imponeeri, aga Theme Hospitali mängiks küll, kui muretseda viitsiks. Nii kuramuse vaimukas mäng noh.)
008. I've tried marijuana.
009. I've watched a porn movie.
010. I have been in a threesome.
011. I have been the psycho-ex in a past relationship.
012. I believe honesty is the best policy.
013. I have acne free skin.
014. I like and respect Michael Jackson.
015. I curse frequently. (Vabandan väga. Korduvalt on märkusi ka selle osas tehtud mulle)
016. I have changed a lot mentally over the last year
017. I have a hobby. (Mitu tükki lausa. Esmaspäeval lähen Pimp TV-sse ühte demonstreerima.)
018. I've been told I have a nice butt.
019. I carry my knife/razor everywhere with me.
020. I've never broken anyone else's bones.
022. I have a secret that I am ashamed to reveal.
023. I love rain.
024. I'm paranoid at times. (all the time pigem)
025. I would get plastic surgery if it were 100% safe, free of cost, and scar-free.
026. I need money right now.
027. I love sushi. (pole suurem asi minu arust)
028. I talk really, really fast sometimes. (Kiiresti ei räägi, aga väga segaselt küll)
029. I have fresh breath when i wake up.
030. I have semi-long hair.
031. I have lost money at a casino. (kunagi oli kooli vastas poes mingi mänguautomaat, kus ma raudselt mõned kroonid kaotasin, aga see ei anna vist siiski kasiino mõõtu kätte)
032. I have at least one brother and/or sister.
033. I was born in a country outside Australia.
034. I shave my legs. (tegelt kasutan segatehnikat... või noh, kuidas kunagi)
035. I have a twin.
037. I couldn't survive without Caller I.D.
038. I like the way I look. (vahel peeglisse vaadates ikka mõtlen, et näe, pole täitsa vigagi ju teisel)
039. I have lied to a good friend in the past 6 months. (Kes seda enam mäletab, aga igaks juhuks märkisin ära, sest luiskamist tuleb ju alati ette)
040. I know how to do cornrows. (kuidas palun?)
041. I am usually pessimistic.
042. I have mood swings.
043. I think prostitution should be legalized.
044. I think Britney Spears is pretty/hot.
045. I have cheated on a significant other. (never had one)
046. I have a hidden talent. (Kui on, siis nii peidus, et isegi mina sellest midagi ei tea)
047. I'm always hyper no matter how much sugar I have.
048. I think that I'm popular.
049. I am currently single.
050. I have kissed someone of the same sex.
052. I practically live in sweatpants or PJ pants.
053. I love to shop.
054. I would rather shop than eat.
055. I would classify myself as ghetto.
056. I'm bourgie and have worn a sweater tied around my shoulders.
057. I'm obsessed with my blog! (viimasel ajal enam küll mitte)
058. I don't hate anyone. (hate is such a strong word)
059. I'm a pretty good dancer. (in my dreams)
060. I don't think Mike Tyson raped Desiree Washington.
061. I'm completely embarrassed to be seen with my mother. (sellest east olen juba välja kasvanud)
062. I have a mobile phone.
063. I watch MTV on a daily basis. (viimased nädala aega olen passinud küll, aga seda põhiliselt selle pärast, et meil on nüüd lahe digiTV ja enne kunagi pole mul MTV-d kodutelekas näidanud ja kõik uus on ju põnev jne... üldiselt tuleb sealt mingit nõmedat mussi)
065. I have passed out drunk in the past 6 months. (raudselt)
067. I have never been in a real relationship before.
068. I've rejected someone before.
069. I currently have a crush on someone. (ma ei jaksa enam selliste asjade peale mõelda. ei koti ka ausaltöeldes. Kaalun tõsiselt seda aseksuaalsuse asja)
070. I have no idea what I want to do for the rest of my life. (vahel nagu ei huvita ka)
071. I want to have children in the future.
072. I have changed a diaper before.
073. I've had the cops called on me before. (kunagu kui me lauraga kuskil ühe klassivenna korteris pannkooke üritasime küpsetada, siis vist oli mingi kahtlane teema, et politsei kutsuti lärmi peale?? või ma nägin seda unes?)
074. I bite my nails.
075. I'm not allergic to anything deadly. (Oot... ma pole allergiline mitte millelegi tapvale? Nojah, good point, kui ma surma saan, siis ei saa mul ju enam mingit allergiat tekkida või? No igatahes ei ole mul enda arust eriti mingeid allergiaid)

huvitav fakt

2006-05-24T20:59:00.000+02:00

Ma teen tööpäeva jooksul endale sama mitu korda teed kui mu kolleeg suitsupausil käib.
Kolleeg on päris tihe suitsetaja.

Gnarls Barkley - The Boogie Monster

Gnarls Barkley myspace.com'is

2006-05-20T22:02:00.000+02:00

Tünnitäis peaaegu paljaid mehi. Juhtusin sellistega paar nädalat tagasi kokku. Siis veel painasid mind koledad koolimõtted ja -mured. Aga nüüd on juba kõik parem. Kool saab kohe-kohe selleks aastaks läbi. Siis võiks ennast korralikult välja puhata ja kõvasti noorust nautida. Kasvõi tünnitäite poolpaljaste meestega.

2006-05-10T12:41:00.000+02:00

Nii tore, et leidub veel inimesi, kes ei oska oma wifile salasõna peale panna. Nüüd on siis mu uues kodus interneti kasutamise võimalus ka, mis siis, et ühenduse saab kätte ainult rõdult, aga nii ongi ju hea - saab istuda värske õhu käes ja vahepeal isegi päikest võtta:)
Näete, siin ma istungi--->

Päeva soovitus:
Ostke endale pilet 16-18 juunil toimuvale Maailma Küla festivalile. Tudengid saavad 14. maini fesivali passi vaid 290 raha eest kätte. Uurige kindlasti asja lähemalt. Palju väga toredaid esinejaid on!

2006-05-07T15:39:00.000+02:00

Ma ei viitsi enam kirjutada eriti nagu näha.
Nii et teen lühidalt.
Käisime eile sõpradega kuskil varemetes filmimas. Kui huvi on, siis tulemust saab vaadata SIIT!
Ja Helin-Mari Arderit käisin ka eile vennaga Jazziklubis kuulamas. Muidu oli väga mõnus, aga rohkem eesti keelseid lugusid oleks võinud olla ja nad oleksid ikkagi võinud kakaod ka seal müüa.

2006-04-25T18:30:00.000+02:00

Lihtsalt kaks asja, mis mulle mööda minnes silma hakkasid ja rahu ei anna:

"Rix on pede ja tal ei ole munni!"
-oli ühe seina peale kirjutatud.

"RULA KESET LINNA"
-oli ühe poisi rula peale kirjutatud.

2006-04-24T22:07:00.000+02:00

Kui ma jaksaks, siis kirjutaks sellest, kuidas eile The Bad Plusi käisin vaatamas ning milliseid positiivseid elamusi see pakkus, aga ma olen liiga väsinud.

Scandinavian Music Group - Ei mun oo hyvä olla yksin

oo temporas, oo mores!

2006-04-22T13:32:00.000+02:00

Viimasel ajal tuleb üha tihedamini meelde see jutt kuskilt aabitsast, kus vanaisa kurtis oma lapselapsele, et aeg lendab nii kiiresti-kiirest, aga väike jõnglase arust aeg jälle venis nagu kuramuse tatt. Ma ei tea, kas ma olen siis juba väga vana, aga nädalad, raisad, mööduvad nii kiiresti, et ei jõua arugi saada, mis toimub. Täiesti masendav. Kuidas saab nii momenti nautida?
Eile käisid esimesed külalised mu uut korterit imetlemas. Laura ja Esta olid esimesed inimesed, kes said mu põrandalt aasia kiirtoite süüa ja punase seina ees silda visata. Kuu aja pärast peaksin nurgadiivani kätte saama ja juulikuus saan köögimööblit paigaldama hakata. Siis saavad nad jälle esimesed inimesed olla, kes aitavad uutel esemetel korterisse sisse elada.
Aga järgmine nädalavahetus lähme Laura juubeli puhul Soomemaale shoppama ja siis tulebki kohe suvi ja elu saab olema soojem.

musoon, musoon, musoon

2006-04-14T23:25:00.000+02:00

Nii hea, et päike lõpuks ometi välja tuli.
Reedel saan korteris akendele kardinad ette riputada:)
Tahaks ennast kätte võtta ja midagi asjalikku teha, aga ei suuda välja mõelda, mis ots on vaja kätte võtta ja milleks.
Millegipärast tunnen, et minu puhul on igasugused väljendusvormid praegu kuidagi üleliigsed - kas vitamiinid selle vastu aitavad?
Miks on koguaeg tunne nagu kõnniksin unes?
Millal ma viimati mõne raamatu läbi lugesin?
Rohkem stabiilsust?

Seniks kuni kevadine suurpuhastus mu peas ei ole veel lõppenud kuulake näiteks mustlaspunki:
Gogol Bordello (endise nimega Flying Fuck) - Start wearing purple
Gogol Bordello myspace'i lehel on tegelikult sellest loost veitsa parem versioon, nii et võite sealt kuulata tegelt ka. Päris hea aktsent, onju!

Aga kui selline musa ei huvita, siis võite kuulata The Bad Plusi, kes esineb 23. aprillil Jazzkaare raames RockCafes (haha...minul igatahes on pilet juba ostetud):
The Bad Plus - Flim

No ja kui see ka ei kõlba, siis viimane lugu vaevalt peale läheb:
Mr Bungle - Goodbye Sober Day

AY Carrrrrrrrrramba

2006-04-09T23:25:00.000+02:00

Need mõnusad eided ei osanud siis veel arvata, kuidas oma õhtu veedavad. Eiei...ma ei vihja siin millelegi.

Muidu võite meie tekiilapeo pilte ka vaadata, kui julgete. Need on SIIN!
Ja tänane muusikaline vahepala tuleb Tarvolt ja Sheglalt - Vanemuine.

2006-04-07T22:54:00.000+02:00

Tundub, et olen end viimasel ajal täitsa Maslow püramiidi tippu suutnud upitada. Juba hakkasingi muretsema, et olen kuidagi eksinud ja laiali valgumas, aga näedsa päris hea on olla teades, et suudan mingi hunniku teksti pähe õppida ja seda täitsa usutavalt teatrisaalitäiele rahvale ette kanda (ning pärast olla meelitatud sõprade kiidusõnadest), või saada hinde "suurepärane" Sidevõrkude eksamil ning väsinud peaga sumoboti valmis programmeerida (tegelikult on asi tunduvalt lihtsam kui arvata võiks) ja nii edasi. Nukraks teeb ainult see, et pole suutnud viimasel ajal ühtegi raamatut läbi lugeda. Istusin täna ligi tunnikese Rahva Raamatus ja silitasin troostitult Pelevini uue teose(The Helmet of Horror: The Myth of Theseus and the Minotaur) inglise keelset tõlget, Borgese meistritöid, Pratchetti romaane ja kõiki teisi toredaid ning meeldivaid paberist sõpru, kes mu riiulisse oma pesa teha tahaksid. Aga ma ju lubasin endale, et hakkan kokkuhoidlikuks (hea koht, mille pealt kokku hoida) ja pealegi on mul veel hunnik soetatud raamatuid lugemata. Ahhh... elu on liiga lühike, et kõiki häid raamatuid läbi lugeda... sellest on mul kõige rohkem kahju:(
Aga mis siin ikka kurvastada. Homme peale pikka infotehnoloogiat täis päeva tõmban selga musta kleidi, jalga võrksukad ja joon end purju (kui enne magama ei jää).

Kas te seda lugu juba olete kuulnud?
Mr Bungle - Vanity Fair

2006-03-31T23:20:00.000+02:00

Rob Crow - Some Things

lühmame lepsi

2006-03-31T16:31:00.000+02:00

Backstage pilt Teatriõhtust. Kaisa kordab teksti, et oma etteastega järjekordne pikaks veninud publiku piinamine väärikalt lõpetada.
Kusjuures väga mõnus oli nii suure lava peal komejanti teha. Paar minutit enne lavaleminekut sattusin veidike segadusse ja ei suutnud enam eestikeelseid sõnu välja öelda (lehma lüpsmisest sai lüpse lehmamine jne), aga see läks mööda. Ja olgugi, et paljud asjad päris mõõdukalt nässu läksid, saime publikult positiivset tagasisidet. Okei, okei, enamus publikust olid kõigi sugulased või tuttavad, aga see pole ju üldse oluline.
Tegelikult pidin ma täna hommikul kooli minema ja tubli olema, aga kogemata sattusin peale väsitavat näitlejatööd von Krahli ja sealt Maurusesse meie trupi afterpartyle. Teadagi muutusin liiga ülemeelikuks (ammu pole seda juhtunud) ja ebasündsaks, nii et tänase päeva peab vist peaparanduse tähe all mööda saatma. Rumal tüdruk! Tegelikult tahaks ikkagi tapeeti seina panema hakata. Nii tahaks juba tumepunase seinaga tuba imetleda:)

Oceansize - New Pin

2006-03-29T09:27:00.000+02:00

Oceanzise - progressiivse rockmuusika esindajad Manchesterist juba aastast 1998. Oma eeskujude seas mainivad nad ära The Beach Boys'i, Black Sabbath'i, Tool'i ja Tortoise'i. Mõned võrdlevad neid ka Pink Floyd'iga, kuigi viimane on minu arust kuidagi mööda pakutud. Kui nüüd kriitiliseks minna, siis langeb Oceansize minu jaoks kuhugi Porcupine Tree ja Mogwai kanti, mis on mõlemad veidi ülehinnatud oma lihtsakoelisuses. Okei, see oli võibolla liiga ennatlik järeldus. Tegemist on ikkagi veitsa sügavama ja mitte nii kalkuleeritud muusikaga, kui on Porcupine Tree looming. Kas ma mäletan valesti, et keegi võrdles Porcupine Tree'd Radioheadiga? Minu arust täiesti kohatu kõrvutus. Aga Oceanzise'i ja Radiohead'i loomingu vahel paralleele tõmmata... oleks see nii hull?

Moment, palun, teid ühendatakse kohe.

2006-03-28T11:44:00.000+02:00

pamparampamparampampaaaaa.... ja nüüd esineb teile ekperimentaalmuusika ansambel Washingtonist - The Dead Science:

The Dead Science - Gamma Knife
The Dead Science - drrrty Magneto

Ime kuidas inimesed suudavad sellise ilmaga konte murdmata punktist A punkti B liikuda.

2006-03-27T00:31:00.000+02:00

Võimalus näha mind lava peal jooksmas, karjumas, etlemas, tantsimas ja üle-eestilise noorte sümfooniaorkestri taustal duetti laulmas (saab kindlasti põnev olema, sest ma ei pea ju viisi). Olete kõik oodatud!
Küsimusi?

ARghHhhh

2006-03-19T20:14:00.000+01:00

In modern society, anger is viewed as an immature or uncivilized response to frustration, threat, violation, or loss. Conversely, keeping calm, coolheaded, or turning the other cheek is considered more socially acceptable. This conditioning can cause inappropriate expressions of anger, such as uncontrolled, violent outbursts or misdirected anger, or, at the other extreme, repressing feelings of anger (or lacking them altogether) when those feelings would be an appropriate response to the situation. Also, anger that is constantly “bottled up” can lead to persistent violent thoughts or nightmares, or even physical symptoms like headaches, ulcers, or hypertension.

(Wikipedia)

Ohh... milline mees! Millised puusanõksud!

2006-03-18T16:37:00.000+01:00

Kuulan Depeche Mode'i praegu. Ei anna kohe üldse võrrelda kontserdiga. Seal oli nii palju rohkem energiat, sensuaalsust ja ilu. Ja kus on alles mees, see Dave. Lõunalauas ei oleks küll osanud arvata, et ta hiljem laval palja ülakehaga selliseid puusanõkse ja liigutusi tegema hakkab. Paneb ikka kiljuma küll, ma ütlen. Eriti hästi vedas, et veel 2 õhtut järjest sellist suurepärast show'd vaadata sain, küll mitte täispikkuses, aga asi seegi. Riias saime oma väikese cateringi abicrew'ga spets kohtadel istuda ja kontserdit peaaegu lava pealt jälgida. Uhh.. tükiks ajaks jäävad need mälupildid mind veel kummitama... nii ilus, ma ütlen, niiiiiiiiii ilus!
Ja see inglipoiss(/mees), kes nii maheda häälega laulis oli ju eriti armas.
Dave isiklikult käis köögis veel kõigile aitäh ütlemas...oehh.
Lähen magan nüüd edasi oma mõnusas pehmes voodis, sest olen superväsinud kuna nende 2 päeva jooksul, mis Depeche Mode'iga tuuril veetsime, sain ju ainult 4 tundi magada.

Kõlakad ja päris tõsised jutud

2006-03-14T20:45:00.000+01:00

Igaks juhuks, kui kõik juba ei tea, siis:

13. juuni esineb Tallinna lauluväljakul Metallica (soojendajad Bullet For My Valentine, Pedigree, Tanel Padar & The Sun), piletid lähevad esmaspäeva hommikul kell 1000 müüki ja kuni 31. märtsini on need 495.-
19. juunil esineb RockCafes Deftones. Piletid 400 ja 450 krooni. Esialgsete andmete järgi lähevad müüki reedel ja osta saab neid Melomaanist, Rockroadist ja Woodstockist.
27. juulil esineb Delfi andmetel Eestis James Brown.
Ülehomme saab jällegi Saku Suurhallis näha The Braveryt ja Depeche Mode'i...ajeee.

Side lõpp!

2006-03-13T09:15:00.000+01:00

Esmaspäeva hommikutel pole tegelikult midagi viga, kui saab asju vabalt võtta. Käisin hommikul kella 8 paiku koolis ja tegin oma ettekande ära ning nüüd istun Bestselleris, joon taimeteed ja tegelen rahulikult igasuguste tegemata aruannete ja läbivõtmata materjalidega. Siin on tunduvalt parem keskkond õppimiseks kui kodus. Seal ei suuda end kunagi kokku võtta, et õigeks ajaks kodutöödega hakkama saada. Siin on selleks jälle seletamatult soodus õhkkond. Pealegi on siin hea vaade Viru Keskuse aatriumile, nii et kui silmad arvutist ära väsivad, siis võin rahulikult inimesi passida. Ühendus on ka hea, isegi pistikud on arvuti jaoks seinas, keegi ei suitseta, valgust on palju, aga kakao on siin mõrudam ja 5 krooni kallim kui allkorruse MMUAH'is. Taimeteed on siin selle eest head.
Nüüd läks mul kogu selle pläkutamisega meelest ära, mille üle tegelikult viriseda tahtsin. Järgmine kord.

ahju!

2006-03-08T22:56:00.000+01:00

Selline lollus on küll talumatu!!!
Kui mitu rumalust teie siit videost leiate?

rohkem rohelist!

2006-03-03T22:29:00.000+01:00

Lubage mul siinkohal väljendada rahulolematust ja kasvavat viha jätkuvate talveilmade vastu:

KURAT VÕTAKS, MIKS SEE KEVAD JUBA EI TULE, RAISK!!!!???

Ma ei jaksa enam ennast nii paksult riidesse panna, salvrättidega nina kulutada ega mütsisoengut taluda. Viige minema see talv. Kellelegi pole teda enam tarvis!
Olgu, tühja sellest ilmast. Ostsin endale täna kleidi. Sellise musta, mis igasuguste ajakirjade väitel peab iga korraliku preili garderoobis olemas olema. No mul nüüd on. Korralikud jalanõud selle kandmiseks vaid puuduvad. Aga ma kavatsen seda päriselt ka kandma hakata. Üldse on plaan kevadest rohkem seelikuid ja kleite kanda. Jajah, ma tean juba kui skeptiliselt Laura sellesse suhtub, aga seda enam on mul põhjust oma feminiinsema poolega sõbrustada, et talle koht kätte näidata. Suudan peale pükste muid riideid ka väärikalt kanda. Loodetavasti... sest muidu võib see väga naeruväärselt lõppeda. Aga kõigepealt on kevadet vaja ja päikest ja muid värke, mis sellega boonusena kaasa tulevad.

pea pulki täis

2006-03-01T22:47:00.000+01:00

Kui ma kohutavalt väsinud olen (nagu praegu), siis kuulan sellist muusikat:
Don Caballero - let's face it pal, you didn't need that eye surgery
The Poison Arrows and Brother El - Oneself

Paneksin siia ühe Fantômase loo ka, aga ei viitsi. Mõni teine kord.

2006-02-26T17:04:00.000+01:00

Nojah, kui mul see soome muusika siin nii aktuaalne on, siis miks mitte samas vaimus jätkata. Uurisin jälle Provinssirocki kodulehekülge (kas ma juba olen öelnud, et Korn ja Deftones on ka esinejateks kuulutatud?!) ja tegin kindlaks, mis asi see Lapko (myspace'i profiil on siin) on, mida suvel seal festaril näha saab.
Stiili poolest meenutab Lapko Mew'd ja veitsa Placebot (kui kuulata myspace'is lugu Teacher Pain). Loodetavasti ei taha keegi mulle selle viimase võrdluse eest vastu pead anda, aitäh, aga minu müstiline mõistus registreeris mingi hapra seose nende kahe muusikakollektiivi vahel.

Lapko - All The Best Girls

Ameerikamaalt ka natuke head.
The Kills - No Wow

rokenroll

2006-02-26T12:19:00.000+01:00

Pikk ootamine tasus ennast eilsel Naapurivisal küllaga ära. See oli üle pika aja üks parimaid kontserte, kus käinud olen. Enamasti just tänu Maj Karmale ja nende lauljale Härra Ylppöle, kes oli väga vahetu ja tähelepanu väärt mees (ilus ka). Muudkui kõlkus lava ääre peal ja lasi inimestel ennast katsuda. Oleksime ka Lauraga peaaegu tema kätt suruda saanud, aga nojah...ei saanud. Hiljem liikusid Karma poisid rahva seas ka ringi ja me oleks ikka nii väga tahtnud Herra Ylppöle ligi astuda ja midagi asjalikku öelda, aga kurat, me ei suutnud midagi suupärast välja mõelda. Tüüpiline. Ma saa vist kunagi seda lahedate bändimeestega suhtlemist selgeks. Igatahes tundus, et kutid olid väga meelitatud rahva positiivsest vastukajast. See oli ju nende esimene esinemine väljaspool Soomet, vähemalt selle intervjuu väitel.
Kauko Röyhkä nii väga rokk ei olnud ja mind ei erutanud, aga tundus, et tegemist oli legendaarse kujuga, kes kõiki nooremaid tegijaid on innustanud ja oma eeskujuga tegudele sundinud. Ma võin väga mööda panna momendil, aga isiklikult jäi mulje, et tegemist on justkui sellise Soome Riho Sibulaga (muusikalise poole pealt). Muidu oli väga muhe mees ja tegi kelmikaid liigutusi laval. Ta on muide mitu raamatut ka kirjutanud.
Kosmikuid nägin esimest korda live's. Päris kena oli. Täitsa imelik kohe, et nende loominguga nii vähe tutvunud olen. Bassimees Kõmmaril oli väga huvitav seelik seljas, nii et kui ta rahvale teise poole keeras, siis said kõik ta stringe imetleda. khm, njaa. See selleks.
Metsatölli ajaks olin ma juba täiesti kurnatud ja ei jaksanud enam midagi kuulata. Ilmselt olid nad head nagu ikka.
Kurat võtaks, nad võiksid RockCafe'sse rohkem istekohti muretseda, sest seal betoonpõranda peal seistes hakkab ju selg kohutavalt valutama!

Maj Karma - Pohjola

luxurious, yet affordable

2006-02-22T20:10:00.000+01:00

Kohati paneb ikka imestama, et kurat, kui palju head muusikat maailmas on ja miks, kurat, mina sellest nii väikest osa kuulnud olen?!!
Skeleton Key teeb muusikat "antiiksete" muusikariistade ning suvaliste leitud asjadega. Päris hästi tuleb välja minu arust ja ilmselt ka teiste arust, sest antud kollektiiv on Grammy'le ka kandideerinud.
Skeleton key- The Barker of the Dupes

ja teisipäeva võibki maha kanda

2006-02-21T21:01:00.000+01:00

Ma ikka ei väsi kordamast, et Pratchetti raamatud teevad tuju alati nii kuramuse heaks. Palju parem on kohe olla. Viimasel ajal ongi koguaeg kuidagi kahtlaselt hea olla. Ja see tähendab ainult üht - varsti enam ei ole nii hea. Samas, kui mul oleks koguaeg kurb meel, siis ei saaks garanteerida, et varsti läheb olemine ilusamaks. Paradoksaalne või siiski mitte.
Ikka ja jälle paneb imestama teiste heasoovlik suhtumine minusse. Millegipärast olen pidevalt valmis, et keegi nüüd kohe nähvab midagi, ütleb pahasti või lihtsalt ei mõista mind, aga otse vastupidi. Miski minu sees arvab, et ma pole sellist suhtumist ära teeninud. Paranoiliseks muutun.
Pühapäeva õhtul käisime Laura ja Reigoga Krahlis Kombucha Comebackil. Päris mõnusalt lahe oli - ei pidanud kuskil trügima ega värske õhu puuduse käes kannatama. Ja Aides ikka rokib küll, tahaks ikka ja jälle neid uuesti näha. Sõltuvus võib neist poistest tekkida. Samas, ärge pange mu kiitmist siin tähele, kurat teab, mis te arvama hakkate ja siis kui kontserdile neid vaatama lähete, pettute, et ei olegi nii äge, kui lubatud (kuigi tegelikult ikka on küll).
Nii vahva - laupäeval saab juba RC-sse Naapurivisale minna.

Maj Karma - Kyynel

häda ei anna häbeneda

2006-02-18T21:00:00.000+01:00

Virpi Kuitunen, Virpi Kuitunen, Virpi Kuitunen... ma tahaks, et mu nimi oleks Virpi Kuitunen.
Nii kadestamisväärselt kõlav nimi. Alati kui kuskil uudistes seda nime kuulen, tekib vastupandamatu vajadus kõva häälega korrata.
Imelik.
Virpi Kuitunen.
Kõlab nagu midagi, mis sisaldab väga palju kiudaineid.
Käisime eile Estaga Teenage Kicksil Kinomajas. Muusika oli päris hea, lausa väga hea, aga ma millegipärast ei oska kinomajas kontserdil olla. Seal on need pehmed kinotoolid, kuhu kohe istuma vajun ja kui ma juba istun nii hea koha peal, siis püsti tõusta ei viitsi ja varsti jään magama, sest olen nii jube väsinud ja nii palju siis kontserdielamusest.
Tegelikult paneb isegi imestama, et nii ergas olen, arvestades mu tiheda graafikuga. Päevad kipuvad mõni kord isegi 15 tunniseks venima ja vahepeal ei jõua kuskil söömaski käia. Aga ega ma ei kurda, väga hea on üle pika aja nii hõivatud olla igasugustest tegemistest ja toimetamistest. Üksluiseks igatahes ei kisu.
Täna panime korteris WC poti paika ja kraanikausi ja duši kaa. Vaikselt hakkabki kõik valmis saama. Nii tore:)

Let My Shoes Lead me Forward

2006-02-12T21:49:00.000+01:00

Rootslased teevad head muusikat ka!
Jenny Wilson
"Let My Shoes Lead me Forward"

Tahad veel Jennyt kuulata siis vajuta siia.
Ja juba vähem kui tunni aja pärast maksavad Rabarocki piletid 350 krooni asemel 399 krooni. Just that you'll know!

Aeg hakata põrsasse raha koguma

2006-02-10T21:56:00.000+01:00

Provinssirocki kodulehele ilmus eile (või veits varem, kurat seda teab) teadaanne, et juuni keskel esinevad Seinäjoel HIM, Lapko (mingi soome värk, veel ei ole täpsemalt asja uurinud) ja The Ark. Esimesed artistid on siis teada, esialgu veel ei erutu. Roskilde s üles astuvad muusikakollektiivid pakuvad momendil rohkem huvi - Placebo, Tool !!!!, Disco Ensemble, Franz Ferdinand, Kanye West, JR Ewing, Opeth, VETO ja siis ports taani artiste, kes mulle isiklikult midagi ei ütle.
Taanimaale ma tegelikult ennast vedada ei viitsi, ükskõik kui lahedad artistid seal ka poleks. Liiga kulukaks läheb ja pealegi oli juba see Soome festival minu jaoks piisavalt rahva/esinejate rikas. Tuleb oodata ja loota, et kõlakatest Deftonesi,Tooli,Placebo ja KoRni kohta vähemalt ükski tõeks osutub ja neid Provinssil näha saab. Samas olevat kuskil vihjatud, et Tool võib Ruisrockil esineda. Kurat teab, Soomemaal neid festivale päris palju, ehk külastaks sel aastal mõnda muud looduskaunist paika. Aga iva seisneb selles, et peaks hakkama raha kokku hoidma. Päris keeruline nüüd, kus leidsin poest ühed papud, mis mind tahavad ja veel muid asju.
Okei, hinga sügavalt sisse... sa suudad seda...ma usun sinusse!
Muidugi suudan!
Peaks äkki Rabarocki pileti ikkagi ära ostma?
Ja näedsa, Jazzkaar tuleb ka varsti. The Bad Plus ja Tortured Soul tundusid esimesel uurimisel sellined ahvatlevamad. Ehk lähen vaatangi ära, kes teab.
Esialgu ootan kannatamatult siiski Naapurivisa, see juba päris lähedal. Ja 19. veebruaril peaks Krahlis ka huvitav olema. Lähen vaatan selle Encased Sun'i üle, et kas on nii mõttetu asi, kui siin üks väidab, ja kuulan korralikult veel Aidest ja loodetavasti näen Ruhu ka ära. Esta reserveeris mind 17 veebruariks Teenage Kicks'i finaalile. Viimane Kicks, millel käisin (ja see oli kuramuse mitu aega tagasi) oli küll kustumatu mälestus. Kosminen Joonas jättis täiesti sõnatuks. Ma küll kahtlen, kas see kord ka nii lahe tuleb, aga ega enne teada ei saa, kui kohale ei lähe.
Btw Headbang vol.2 on ka tulemas.

112

2006-02-09T15:25:00.000+01:00

Mingi epideemia niitis siin majas kõik jalust. Nüüd on juba veitsa parem, aga üleeile oleks iga terve inimene jäänud haigeks juba nende öökivate häälte kuulmisest, mis iga natukese aja tagant mõnest toast kostsid. Nii kuramuse palju okset!
Momendil on käes see hetk, kus mitu päeva nälginud ja paar kilo kaalust alla võtnud hädised inimkujud üksteisvõidu tühjast külmkapist midagi välja peksmas käivad. Isegi mitu päeva vanad toidujäänused lähevad sellises kriisiolukorras käiku. Ja kui varsti mõni terve inimene meile midagi söödavat poest ei too, siis oleme sunnitud üksteist ära sööma.
Fantômas - Charade

ei ole vaja ilmast rääkida, niisama on ka ilus.

2006-02-04T13:58:00.000+01:00

Kas ongi mingi selline süsteem, et kui ma oma telefoninumbrit ei salasta, siis hakkavad kõik mulle muudkui helistama ja igast jama pähe määrima? Väga ebameeldiv, sest ma ikkagi ei oska inimesi otse pikalt saata. Enne helistas mulle SEB ja tahtis investeerimise alal nõustada, kuni teatasin, et olen vaene üliõpilane. Eile jälle tahtis üks tädi mingit naisteajakirja mulle pähe määrida ja ma peaaegu oleksin õnge läinud, sest too tädi tundus olevat otsustanud, et ei kavatse toru enne ära panna, kui ma selle tellimuse teinud olen ja ma isegi peaaegu kaalusin "jah"-sõna ütlemist, aga haaa... välja vingerdasin. Ega ta vist ei oodanud, et telefoni toru otsas on naisterahvas, kes on "rohkem huvitatud tehnikast ja elektroonikast"! HAHA!! take that! Jube kaval olen.
Käisime eile sõpruses Coppola kultusfilmi Apocalypse Now Redux vaatamas. Kuradi palju rahvast oli, nii et hoolimata varajasest kohaleilmumisest saime vaid esimesse ritta piletid. Film oli nii võimas, et unustasin peaaegu ära konstantse kaelavalu ja surnud tagumiku. Tegemist oli tunduvalt parema linateosega kui "Faktootum", mis oli lausa päris jama. Ükski Bukowski raamat ei ole nii jama ja mõttetu. Nii ei tohi, ma ütlen!

Rammstein - mann gegen mann (no see video on küll...ma ei tea)

Kapist välja

2006-01-30T22:24:00.000+01:00

Täna lippas üks kursavend kooli peal ringi särgiga, mis teatas uhkelt "SINGLE". Pani lihtsalt pead murdma, et kuna meil 95% tudengitest on meessoost, siis kellele see teade ikkagi mõeldud oli?

peata kana

2006-01-29T21:50:00.000+01:00

Tohib, ma ei taha homme kooli minna?
Samas ei kujuta ette, mida koolis käimise asemel teha võiksin.
Polegi nagu midagi teha.
Päris õudne ja mõttetu.
Vahel nagu ikka tahaks mingit suuremat eesmärki.
Tahaksin huvitav olla.

Aides - Tik Tak

Kaks Islandi loomeinimest. Kumbki ei ole Björk!

2006-01-28T13:40:00.000+01:00

Ma pole just suur reisihuviline, aga see Islandi külastamise mõte hakkab mulle aina rohkem ja rohkem meeldima. Mõni aeg tagasi avastasin ühe sellise laheda islandi kunstniku/disaineri nagu Jon Audarson a.k.a. Johnny Dead. Väga eluterve loomingu ja suhtumisega kunstnik, arvestades fakti, et ta HIV positiivne on. Tema tööde, eelkõige rõivaste andunud fännide hulka pidavat kuuluma teiste seas ka Kirk Hammet, Brian Molko ja PJ Harvey. Kahjuks saab tema meisterdatud nänni osta ainult Reykjavikist tema butiigist/galeriist Nonnabúd.
Veel on vaja jagada viimast muusikaavastust. Mugison on selline tore islandi mees, kellele meeldib oma arvuti taga istuda ja head muusikat teha. Ja siis ümber maailma tuuritada. Paar muusikalist näidet järgnevalt:
Mugison:
Sad as a Truck
I want you
Murr Murr
Esialgu kavatsen siiski raha mõne suvise festivali külastamise jaoks kõrvale panna, nii et kui ma korraga väga rikkaks ei saa, peab Island minu järgi veitsa ootama.
Kurat, ma jään jälle bussist maha.

kodumaised kultuuriminutid

2006-01-24T12:40:00.000+01:00

Käisin eile Estaga "Tühiranda" vaatamas. Millegipärast olin ennast vaimselt ette valmistanud pikaks ja venivaks 45 minutiks, aga kõigile ootustele vastupidiselt möödus see kolmveerand tundi päris kiiresti. Täitsa selline meeleolukas ja humoorikas film. Ainuke asi, mis kohutavalt häiris oli Tolgi diktsioon. Vedas, et filmil inglise keelsed subtiitrid olid, muidu oleks jutt täiesti arusaamatuks jäänud. Miimika ja liikumine filmis oli väga mõnus, aga jah, kahju, et Tolk vahel suu pidi lahti tegema. See mobiilparkimise kleepekas oleks võinud ka Ziguli esiklaasil olemata olla, rikkus nagu ajastu meeleolu veits ja mõned asjad veel, mis ei ole tegelikult üldse olulised, aga siiski silma jäid.
Mulle ikka Ristikivi looming meeldib (mis siis, et ma sellega võibolla väga palju tutvunud ei ole). Võibolla tuleb see sellest, et ta kirjutab nii ebaeestlaslikult või siis sellest, et ma pole piisavalt palju eesti kirjandust lugenud. Vahet pole, "Hingede öö" on täpselt nii hea teos, kui mulle koguaeg räägitud on. See võiks olla täiskasvanute inimeste "Alice imedemaal". Siiski muutus natuke häirivaks kogu see alandlikkus, enda vabandamine, kartlikkus ja hirm tühjuse ning mittekuulumise ees, aga see ongi vist suur osa pagulaspõlvest ja mõne inimese elust.
Asun nüüd ahnelt järgmise teose kallale. Olen suutnud muretseda endale riiulitäie raamatuid, mis võiks enne järgmist sessi läbi lugeda.

cool boys knit!

2006-01-20T16:46:00.000+01:00

Alles eila veel valdas mind taltsutamatu soov midagi kududa või õmmelda või niisama meisterdada. See tuli vist sellest, et sain oma viimase eksamiga ühele poole ja vabanemine piinavast süütundest, et peaksin koguaeg midagi õppima, pani fantaasia liiga kiiresti tööle ning tekitas hallutsinatsioone, et võiksin käsitööalal meister olla. Kui täna netist uurima hakkasin, et mida ja kuidas kududa, siis virutas reaalsus mulle kaikaga pähe ja matsin esialgu selle kudumise mõtte maha. Vähemalt seniks kuni ilmad lähevad veitsa soojemaks ja saan poodi lõnga minna ostma, äkki koon siis jälle salli võ midagi...höhööö.
Igahtahes sattusin käsitöölehekülgedel ringi surfates 17 aastase kudumisgeeniuse peale. Tegemist on siis sellise noormehega:

Ryan moved this year from Marietta, Georgia to Allentown, Pennsylvania where he spends nearly all of his time knitting. His new friends in Allentown bought him the rights to a website, coolboysknit.com, which he uses to sell some of the stuff he knits. Unfortunately, he can't sell things nearly so fast as he knits them and his back stock of knitted stuff is beginning to expand outwardly from his closet.

Knitty.com

Heheee... mis muud ma öelda oskan. Soovitan kodulehekülge vaadata, seal paar päris lahedat kudumit.
Änksa, minuni jõudis just info, et sain aine "Süsteemprogrammeerimine C keeles" hindeks "hea". Ja ma veel muretsesin, kas saan üldse läbi (thanks Hertsog).